Üksikasjad

Kirjutas Estonian Life No. 20 2021

Avaldatud: 21 Mai 2021

Livia Mai Liis Kivisild, née Martna, passed away of natural causes on Sunday May 2, 2021 in Houston, Texas. She was born on October 22, 1927 in Tallinn, Estonia to her parents Hans and Emilie during the period of independence of the country between World War I and World War II. It was during her childhood in Tallinn that she forged her lifelong love and gift for languages – she spoke seven fluently – and excelled at the piano. During World War II, she fled to Finland on a fishing boat to escape the Soviet occupation, where she joined her sister Maret and her brother Jüri. The story of her life with her family in independent Estonia and her escape was chronicled by Livia in her memoir “The Lucky Child”. After completing high school at the École Française in Stockholm, she met and married Hans Robert Kivisild in 1947 and they went on to have four daughters – Maria, Ann, Julia, and Emma. She completed undergraduate work at the University of Stockholm in 1950 as a “Filosofie kandidat.”

Loe edasi: Livia Kivisild

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 20 2021 - Riina Kindlam

Avaldatud: 21 Mai 2021

Foto 1: Inari Leiman, Tallinna Loomaaia kodulehelt
Foto 1 - Eksisin ülemöödunud nädala Märkmikus, väites et valgeid vareseid ei ole looduses olemas. Selgus, et üks elab meie kodust 6 km kaugusel, Tallinna loomaaias. Antud hele hallvares sattus teiste lindude rünnaku alla ja nüüd elab juba pikalt rahulikku ja turvalist elu paigas, kus teda ka imetletakse. Tegemist ei ole laus-albinismi vaid leukismiga, osalise pigmentatsiooni puudumisega, kus silmade värv on liigile iseloomulik, mitte punane. 

Loe edasi: MÄRKMIK - Valge vares ja...

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 20 2021 - Vabarna Volli

Avaldatud: 21 Mai 2021

Illustratsioon: Emilie Tamtik (2016)
Naabrimutil juhtus nii, et pärandas uhke kottidza tollel Muskoka Joosepi järvel. Arvas aga, et kaht majapidamist ülal pidada on nuhtlus, müüs maha, sai päris kopsaka summa. Kuna talle aga vesi ja ujumine on lapsest saadik meeldinud, otsustas ta enesele tahaaida basseini lasta ehitada. Ka sai nendest rahadest uhke uue köögi, aga see juba teise päeva teema.

Meie tänavuse jaheda kevade tõttu pole bassein veel avatud, talvekate peal, aga ju vihm on sinna kogunenud. Niivõrd, et pardid käivad seal tihti, jalgu ja alakeha niisutamas. Kuid nendega, noh pardipaariga, neid ikke kaks, isane ja emane, on minule tulnud iga-aastane nuhtlus. Vaat, ku midagi neid ehmatab - ja meil neid metsloomi siin kandis piisavalt, kes tahaks pardipraadi. Piltlikult.

Loe edasi: Meelelahutust: Volli veste -...

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 19 2021

Avaldatud: 14 Mai 2021

Vasakult: Ülo Nugis, Marju Lauristin ja Arnold Rüütel - Foto arhiivikaader
Kaotame palju väärtuslikku, kui oma mälestusi-meenutusi ei jäädvusta. Augustis märgime 30 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest. Sel puhul kutsub ajakirjanik ja meediateadlane dr Maarja Lõhmus üles jäädvustama oma mälestusi, meenutusi, mõtteid sellest, mida tehti ja mõeldi Eesti Vabariigi taastamise aastal 1991.

Loe edasi: 30 aastat iseseisvumise...

Üksikasjad

Kirjutas Estonian Life No. 19 2021 - Laas Leivat

Avaldatud: 14 Mai 2021

Estonian Hon. Consul Jaan Olaf Soosaar hit the 80 year milestone on May 19, engines at full throttle, as they have been always. The Estonian Central Council in Canada has always seen him as the voice of the community on the East Coast, well known and respected by all.

During the late 1980’s, when the Soviet Union was slowly loosening its grip on Estonia, but not willing to let Estonia exercise its right to self-determination, as a journalist with excellent access to sources, Jaan was able to keep Hon. Consul General Ilmar Heinsoo and the Central Council well informed of fast-breaking news from the Baltic states and the USSR. This was in the pre-Internet era, when information did not disseminate instantaneously.

Loe edasi: Jaan Soosaar 80

Üksikasjad

Kirjutas Estonian Life No. 19 2021 - Vincent Teetsov

Avaldatud: 14 Mai 2021

Photo: Birgit Loit, from unsplash.com
The 2021 Canadian Census has once again brought to mind how we define our households and the structure of our families. One demographic phenomenon we'll be able to examine more closely through the new data is the growth of multigenerational living.

According to Statistics Canada, at the turn of the 20th century, “census families (a couple, with or without children, or a lone parent with one or more children) were much more open to admitting people other than immediate family members into their homes, either for additional income or to give or receive care or financial support.”

Loe edasi: Is Multigenerational Living...

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 18 2021 - Riina Kindlam

Avaldatud: 07 Mai 2021

Hallvares toitu otsimas Lepistiku pargi allikatest alguse saanud ojas. Ingliskeelne nimi rõhutab musta kapuutsi olemasolu (*hooded crow*, briti hüüdnimega *hoodie*), mis on ühtlasi veidi timukat meenutav ja seega kurjakuulutav. Meil räägitakse, et tal on hall vest seljas, ka hallivatimeheks kutsutud. Kuigi seda nimetust seostatakse pigem hundiga, kasutatakse igasuguse halli looma puhul. Vatt võib olla nii üleriie, meeste villane või linane hõlmadega pihtkuub või Muhus nt ka varrastel kootud kampsun. Varese tumedat rinnaesist ja tiibu vaadates joonistub hall vest välja küll. Saarlased kutsusid varest ka nonniks. Nonn tähendab ühteaegu nii varest kui ka hallirüülist nunna. Foto: Riina Kindlam (2021)
Valgeid vareseid tegelikult pole, vähemalt looduses mitte. Küll aga on siinkohal äratoodud sellid (teadlane ütleks „isendid“, specimens), veidi teist nägu ja tegu oma Põhja-Ameerikas elavatest sugulastest. Kogu suguvõsa on aga äärmiselt intelligentne, uudishimulik ja seltskondlik.

Mugandasin veidi tuntud setode laulu „Oh, sa vaine/vana valgõ jänes“. Valge vares öeldakse inimese kohta, kes paistab oma välimuse tõttu teiste seast välja, on väliselt erinev.

Vareste perre (genus Corvus) kuuluvate lindude sulestiku märksõnaks on aga must. Eestis elab neli vareseliiki: HAKK, jackdaw, Corvus monedula; HALLVARES, hooded crow, Corvus frugilegus; KÜNNIVARES, rook, Corvus cornix ja RONK ehk KAAREN, raven, Corvus corax. Hakk on nendest kõige väiksem, selline 34-39 cm pikkune, kukal ja selg tumehall (hall vatt või vest on seljas nagu hallvareselgi) ning on ereda, heleda silmaga. Häälitsuseks nagu arvata võiks on „hakk-hakk!“ ning ühed rahvasuu-nimed on kirikuhakk ja kirikuvallamees. Arvake ära, kus neile viibida meeldib! Pesitsuskolooniates kirikaia puudes või lausa kiriku tornis, ka mõisaparkides. Sellist pesitsusnähtust nimetatakse rookery, kuna künnivares (rook) pesitseb samuti kolooniates, kõrgel puude ladvus. Rookery on laienenud ka teiste paaritumishooajal kolooniatesse koondunud lindude ja loomade pesitsemisala nimetuseks. Eesti keeles võiks see põhimõtteliselt olla „hakla“ või „künnivaresla“, mõtlen lootusrikkalt.

Sarnane mõiste, mis on ametlikult olemas on LESILA – see on loivaliste mereloomade (hülged, morsad (walruses)) püsiv koondumispaik maismaal või ajutisel merejääl, kuhu nad tulevad päeval magama, lamama (lesima) ning sigima ja sünnitama.

Umbes 47 sentimeetrise kehapikkusega künnivarese välimuse teeb eriliseks tema pikem ja peenem hallikasmust nokk ja sulgedeta piirkond selle ümber. „Kurgualuse ja nokatüviku ümbruse paljas nahk on köbruline ja valkjaskollaka värvusega.“ Noorlindudel on ka nokaharjased! Ingliskeelne nimi „rook!“ tuleb tõenäoliselt tema häälitsusest nagu meie „hakk!“ ja „(k)ronk!“. AGA malend (malenupp) nimega rook (eesti keeles vanker) sarnaneb lossitorniga – mille ümber künnivaresed ja hakid tiirlevad ja kuhu tahaksid varjuda... Varasemalt kutsuti malendit ka tower, ent „rokh/rukh“ tähendab pärsia keeles chariot – sõjavanker, millega nüüd teemast veidi kõrvale põikasime.

Hallvares on Eesti üks kõige enam tuntud linde, sest ta on üsna suur, pole kuigivõrd inimpelglik ja teda on pidevalt näha linnas ringi jalutamas ja askeldamas. Nagu kõik varesed, on ta kõigesööja, „oportunistlik“, kasulikke võimalusi haarav toiduotsija, kohati ka inimloomade silmis julmapoolne, nimelt teiste lindude pojad ja munad on hallvarese meelistoit. Kuidas häälitseb vares? Kraak-kraak, vaak-vaak või äkki ütleb hoopis jaak? Lasteraamatud rõhutavad küll vaakumist „vaak-vaak“. Nimedena on tal ka teada-tuntud vaak, jaak, varesjaak, sarvnina, raagus, vargahokk. Vares ja varas on vägagi sarnased sõnad... Teab, mis on ilus, mida ihata oma pesa kaunistuseks või äkki õnnetoojaks nagu kaarnakivi inimestele.

Kaarnakivi on rahvausundis sile must kivi, millel arvati olevat maagilisi omadusi. Uskumuse järgi võis neid leida kaarna pesast, kusjuures kaaren olevat toonud selle Ees-Aasiast Jordani jõelt või mujalt kaugelt soojalt maalt. Usuti, et kaarnakivi leidja saab targemaks ja suudab mõista lindude keelt. Kaarnakivi vahendusel püüti ravida ka haigusi (nt silmapõletikku).

„Varesele valu, harakale haigus, musta linnule muu tõbi!“ Nii on eesti emad ja isad öelnud aastasadu oma haigeid või haiget saanud lapsi kaisutades ja lohutades. Mutionu peol olete käinud? „Lendas vares, harakas, kull ja kaaren nupukas.“ Nupukas ei ole eraldi linnuliik, kuigi lapsel võiks jääda mulje, et ta on selles rodus ka nokaga tegelane. Kaaren on nupukas, suurema nupu (pea, aju) mahuga ja nuputamisvõimega kui enamik linde ja loomi. Rahvasuu ütleb veel kaarna kohta rongas, krongi-jaagup, kronks, korp, valge lind.

Seda viimast kasutatakse, et mitte otse rääkida. Nagu röövloomi, ei nimetata vahel mõnd röövlindugi päris-, vaid peitenimega, nii näiteks ronga asemel valge lind, varese asemel hall lind, kulli asemel lehvija jne.

„Vanad inimesed ikka rääkisid, et vares polegi lind, vaid nõiutud inimene.“ Mõne rahva uskumuse kohaselt on vares see lind, kes viib inimese hinge surnute riiki. Tasub jälgida, kuhu poole neil nokk parasjagu on, kui mitu korda kraaksuvad. Terane pilk kutsub igal juhul teretama. Minu uskumus on, et ma ei möödu varesest teda kõnetamata.

Riina Kindlam, Tallinn



Künnivarese välimuse teeb eriliseks tema sirgem ja peenem hallikasmust nokk ja sulgedeta piirkond selle ümber. Jalas on tal karvased „püksid“. Rahvapärased nimetused kroogas ja kronkvares tulevad sellest, et künnivarese hääl on madalam kui hallvaresel. Musta värvuse ning sarnasuse tõttu teiste „halvaendeliste“ vareslastele on ka künnivarest nimetatud surmalinnuks, kes võis ennustada lahkumist või peeti kellegiks varem lahkunuks. Varesejalad öeldakse halva käekirja kohta. Varese on linn Põhja-Itaalias; selle lähedal asub Varese järv. Foto: Riina Kindlam (2021)

---

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 18 2021 - Vabarna Volli

Avaldatud: 07 Mai 2021

Illustratsioon: Emilie Tamtik (2016)
Vananemine pole kiita, teadagi miks. Krigisevad luud ja liikmed, vaid sundviisil saab mõnel päeval käigu sisse. Kuid see põle see hullempki. Oled, ku hästi läeb, pea ikke lõikab, ka mälestuste küüsis. Mõtted läevad neile, kes olid asendamatud. Nigu minu memm.

Laps on selline, kes e’p saa aru, et on elul ka lõpp. Memm jääb alati selleks, kes silitab ommukul juukseid, suudleb ai-aid, marraskil põlve, kui nagamann on selle ettevaatamatult veriseks jooksnu. Ta ju oli alati seal. Mängima ei lännu, enne kui oli nõutud memme musi tasku, juhuks, ettevaatuse aseainena.

Loe edasi: Meelelahutust: Volli veste -...

Üksikasjad

Kirjutas Estonian Life No. 17 2021 - Vincent Teetsov

Avaldatud: 30 Aprill 2021

Photo: East York Press' publications in Estonian and English.
In March 2020, two sisters-in-law living in Toronto, Virve Aljas-Switzer and Bromley Switzer, founded a publishing company called East York Press. Together, they've published children's books that centre around the meaningful connections we have to our loved ones, pets, and friends. And without many Estonian language children's book options in North America, their business stands out. I talked to Virve and Bromley to hear about what goes into the publishing of their books.

Loe edasi: Professional Spotlight: East...

Üksikasjad

Kirjutas Estonian Life No. 17 2021 - Otepää Slim

Avaldatud: 30 Aprill 2021

President Richard Nixon and First Lady Pat Nixon plant a tree on the White House South Lawn to recognize the first Earth Day.
An Estonian belief is that a life is not lived until one has planted a tree. Which is why we remember Konstantin Päts planting oaks, as they are the symbol of longevity. Visible. Not eternal, nothing on this day marking our concern about the future should be emphasized as such.

The slimster is writing as a reluctant gardener, also as a treehugger. Literally, as once years ago on a Conservation Authority hike in slippery March, this ink-stained wretch slipped on an icy hill and had to grab onto a tree to prevent a fall into a ravine. Resulting in cracked ribs. Trees can be good then – stopped the slide; bad as in damage to the human system. Oh well. That actually is a valuable message. Life is not easy.

Loe edasi: Earth Day musings