*Pagulased ja väliseesti kirjandus* – avastamist üha jätkub

2. juulil oli Tallinna Telliskivi Loomelinnaku Rohelises saalis ülipalju kaugel loodud kultuuri kokku koondunud. Näituse „Kotkajärve Metsaülikool – 50 aastat noor“ rüppes ja mitme Toronto eestlase valvsa pilgu all (Kerly Ilvese portreefotonäituselt) tutvustati ulgueesti kirjanike loomet, nii uuemat kui ka seda, mis ammu loodud, kuid hiljaaegu kaante vahele ja suuremale publikule kättesaadavamaks saanud. Vasakult: kirjandusteadlane ja luuletaja Aare Pilv, etleja rollis olev luuletaja Jürgen Rooste ja Metsaülikooli näituse kangal õiges kohas sõbramehelikult sõrme viibutav isa Vello Salo. Foto: Riina Kindlam (2019)2. juulil oli Tallinna Telliskivi Loomelinnaku Rohelises saalis ülipalju kaugel loodud kultuuri kokku koondunud. Näituse „Kotkajärve Metsaülikool – 50 aastat noor“ rüppes ja mitme Toronto eestlase valvsa pilgu all (Kerly Ilvese portreefotonäituselt) tutvustati ulgueesti kirjanike loomet, nii uuemat kui ka seda, mis ammu loodud, kuid hiljaaegu kaante vahele ja suuremale publikule kättesaadavamaks saanud. Vasakult: kirjandusteadlane ja luuletaja Aare Pilv, etleja rollis olev luuletaja Jürgen Rooste ja Metsaülikooli näituse kangal õiges kohas sõbramehelikult sõrme viibutav isa Vello Salo. Foto: Riina Kindlam (2019)

Tallinna Telliskivi Loomelinnaku Rohelises saalis toimus 2. juulil kaks kirjanduslikku üritust järjest: kõigepealt kohtus noorte lugejatega lastekirjanik Leelo Tungal ning siis seadsid end samasse nurka sisse kirjandusteadlased ja luuletajad. Saalis endas oli juba mitmendat päeva väljas suisa väliseesti näituste festival: MÜ rändnäitusele ja Kerly Ilvese must-valgete „Valguses ja varjus“ portreedele lisaks ka Eesti rahvakunsti huviring Rootsis „Triinu“ näitus. Kirjanduspäeva puhul saabus kohale ka Johannes Aaviku Selts oma trükistega.


Teemal „Punapagulased. Mitmekordselt unustatud kirjandus“ vestlesid Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadur Aare Pilv ning sama asutuse direktor, akadeemik Jaan Undusk. Kirjandusajakirja „Looming“ peatoimetaja Janika Kronberg rääkis Kolmest Karlist: Karl Artur Adson, Karl Ast Rumor ja Karl Ristikivi, kes Eesti (pagulas)kirjanduses esindavad kolme erisugust loojatüüpi.


Tartu Ülikooli ja Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Tiina Ann Kirss vestles seejärel Jaan Unduskiga ühest kõige jõulisemalt välismaal debüteerinud luuletajast, Torontos elanud Urve Karuksist (1936‒2015) ning üheks kõige iseseisvama käekirjaga esseistiks peetud bostonlasest Paul Reetsist (1924‒2016), kellelt mõlemalt on äsja ilmunud uusi avastusi pakkuvad loomingu koondkogud.


Lõpetas Loomingu Raamatukogu kauaaegne toimetaja ja tõlkija Anu Saluäär teemal „Rootsikeelne eestikirjandus“ ehk siis Rootsi autorid, kes on Eesti vastu huvi tundnud ja midagi Eesti kohta kirjutanud (nt Gun Jacobson, Ingrid Hesslander) ja Eesti päritolu autorid, kes eri põhjusel on hakanud rootsi keeles kirjutama, näiteks Käbi Laretei, Maarja Talgre, Mats Miljand, Peeter Puide, Andres Küng, Alex Milits, Enel Melberg, Silvia Airik-Priuhka, Ilona Laaman, Helga Suits-Kangro, Jan Kauri ja Mare Kandre.


Katkendeid teostest pikituna rütmi ja riimiga luges luuletaja Jürgen Rooste ning hiljem avanes võimalus mõningaid mainitud uudisraamatutest soetada.

 


Riina Kindlam, Tallinn