Subscribe Menu

Algab luuletaja Kalju Lepiku juubeliaasta



Hanged kevades

Hanged on rabedad,
tuulehood vabad.
Püüda neid tahad,
ennast vaid tabad.

Kildudeks talvine
kopitand valgus.
Päevade veres
kevade algus.

Sinule ainult veel
talvised hanged.
Üle neist nuttes
kummuli langed.

Kalju Lepik, tema teisest luulekogust ,,Mängumees“, kirjastus ,,Eesti Raamat“ Stokholmis [sic], 1948.

Algab Kalju Lepiku 100. sünniaastapäeva märkiv juubeliaasta. Järvamaalt, Koerust võrsunud luuletaja juubeliaasta avamine toimub emakeelepäeval 14. märtsil kell 12.00 Paide raekoja saalis. Tutvustatakse juubeliaasta tegevusi, loengu Kalju Lepiku elust ja tegevusest peab kirjanik Wimberg (Jaak Urmet), Lepiku luulet loevad Koeru meeste luuleklubi ja Paide Gümnaasiumi esindajad, avatud on teemakohane näitus ning meenutatakse kirjameest ,,udupiltide vahendusel“.

Kalju Lepik

Kalju Lepiku luulest on ilmunud ligi 20 luulekogu, millest valdav enamik ilmus paguluses Rootsis, kuhu ta 1944. a. põgenes ning eestlust hoidis Eesti taasiseseisvumiseni. 1999. a. puhkab ta Tallinna Metsakalmistul. Abikaasa Asta lahkus siit ilmast läinud suvel 95 aastasena. Nende tütar Aino Lepik von Wirén on praegune Eesti suursaadik Iirimaal. Tütrepoeg, Stockholmis 1989. a. sündinud Illimar Lepik von Wirén oli hiljuti Tallinnas NATO küberkaitsekeskuse rahvusvahelise koostöö juht ning kandideeris läinud kevadel Isamaa erakonna esimeheks.

Kalju Lepiku luulevõistlus on luuletaja mälestuseks alates 2003. aastast korraldatav iga-aastane luulevõistlus Koerus Aruküla mõisahoone saalis. See toimub luuletaja sünnipäeva järgsel laupäeval. Loetakse ette Lepiku luuletusi, austatakse ja mälestatakse tema tegusid. Luulevõistluse koduleht internetis www.koeru.edu.ee/kaljulepik/


Riina Kindlam, Toronto

 

Hangede riismed läinud nädala peaaegu kevades Warren Park orus Torontos, kuhu sajad eesti pered 1950ndatel aastatel oma esimesed põgenemisjärgsed kodud rajasid. Asumi hõlma alt läbivoolava Humberi jõe järgi sai kohanimeks rahvasuus ,,Ämbri“ org. Siinsetes omaaegsetes kodudes tunti ja hinnati Rootsi põgenenud Kalju Lepiku luulet ning mõisteti tema väljendatud kaotatud kodumaa ängi ja muret. Foto: Riina Kindlam (2020)