Linna kohal kõrguvad kindlusevaremed. 13. sajandil ehitati siia uhke rüütliloss. Wesenbergi nime all tunti Rakveret läinud sajandi alguseni. Varemed koos ümbritseva Vallimäe vabaõhu-alaga on tänaseks kenasti korda tehtud. Külastajaid tervitab võimas pronkstarvas (autor Tauno Kangro), mis olevat muide Baltimaade suurim loomaskulptuur. Tarvast on saanud ka Rakvere linna sümbol.
Arvo Pärdi Rakvere
Septembris tähistas oma 85. sünnipäeva maailma üks kuulsamaid kaasaegseid heliloojaid, erilise tintinnabuli stiili looja Arvo Pärt. Helilooja sündis küll Paides, kuid oma lapse- ja noorukiaastad veetis Rakveres. Kümme aastat tagasi püstitati tema auks Rakvere keskväljakule skulptuur „Noormees jalgrattal muusikat kuulamas“. Noor Arvo oli omal ajal õhtuti sõitnud jalgrattaga ümber keskväljaku valjuhääldi, kust kostus klassikalist muusikat.
Arvo Pärt on Rakvere Gümnaasiumi tuntuim vilistlane ja linna aukodanik. Tema sünnipäeval heisatakse Rakvere linnas tema auks lipud. Igal aastal toimub sel ajal ka kontserte ja muid muusikasündmusi. Sel suvel avas Rakvere linnavalitsus sihtotstarbelise annetuskonto – soovijad saavad annetada raha Arvo Pärdi Muusikamaja ehitamiseks Rakvere linna.
Festivalilinn Rakvere
Rakvere kultuurikeskuse direktor Eve Alte on nõus rääkima kõigest huvitavast, mis linnas toimub. Septembri alguses oli Rakveres Sumedate Suveõhtute Filmifestival (korraldajateks kohalikud gümnaasiumiõpilased), kodukohvikute päev ja suur sügislaat. Vastrenoveeritud Vallimäe alal algas 19. septembril juba viiendat korda toimuv toidufestival Kamalammas. Alguse sai see kohalike vähemusrahvaste toidufestivalist ning on tänaseks kasvanud üle-Eestimaaliseks suursündmuseks.
Kamalammas on värvikirev. Sel aastal oli kohal juba 12 erinevat rahvust – osta sai jaapani, filipiinide, venezuela, tatari, ukraina, ungari ja teiste rahvaste toite. On tore, et nüüd on esindatud ka Eesti – pakutakse Eesti käsitööõlut. Selle aasta uuteks tulijateks festivalil on türklased ja tatarlased. Festival Kamalammas on pühendatud 24. septembrile – vähemusrahvuste päevale. Üritusi toimub linnas terve nädal iga päev, kohalikud restoranid ja söögikohad pakuvad teiste rahvaste toite.
Eve Alte arvates on Rakvere kultuurielu väga elav ning hea on ka rahvusvaheline koostöö. Ollakse eriti uhked selle üle, et 1.-8. novembril toimub Rakveres teist korda kultuurifestival. Kui eelmisel aastal etendus Rakveres esmakordselt rahvusooper Estonia lavastus „La Traviata“, siis sel aastal tuleb Rahvusooper siia balletiga „Luikede järv“. Kuna Rakveres pole nii suurt saali, siis ehitatakse spordikeskus ümber pidulikuks teatrisaaliks – punaste vaipade, lühtrite ja kõige muu juurdekuuluvaga.
Kamalammas võlus oma vahetuse ja südamlikkusega. Rahvas käis ringi, ostis, maitses ja rääkis juttu. Osa müüjaid (näiteks ungarlased) annetasid teenitud raha kohalikule puuetega inimeste organisatsioonile. Seda teades ei tundunudki 2-eurone ploomikook sugugi kallis.
Suures telgis oli koos palju eri rahvusi, vaid ungarlased, kelle gulyas-supp kees elaval tulel, olid tuleohutuse eesmärgil pagendatud telgist eemale. Pakuti eksootilisi pirukaid ja leibu, pikk järjekord vonkles Venezuela, Süüria ja Filipiinide laudade juures. Ukrainlastel olid seljas kaunid rahvariided. Telgi ees olid pingid ja suurel laval esines peaaegu kogu päeva ansambel „Curly Strings“. Siis kui muusikud hinge tõmbasid, astusid üles vähemusrahvuste lauljad-tantsijad. Nägi kõhutantsu, India tantsu ja muudki huvitavat.
Teatrilinn Rakvere
Juulis toimus Rakveres rahvusvaheline teatrifestival Baltoscandal. Kuna koroonahirmu tõttu jäid väliskülalised tulemata, siis keskenduti sel aastal Eesti uuslavastustele. Tipptasemel Eesti teatrielu jõudis otse rakverelaste ukse alla –tore võimalus nautida head teatrit omaenda kodulinnas.
Rakvere teater, kes on korduvalt külastanud ka Torontot, on 1940. aastal loodud professionaalne teater. Etendusi antakse oma maja kahes saalis, kuid sageli esinetakse mujal Eestis – teatrites, kultuurimajades ja vabaaja-keskustes. Koroonale vaatamata tuli ka sel sügisel välja mitu uut tükki.
„Kõike head, vana toriseja“ on soomlase Tuomas Kyrö südamlik-koomiline lugu rahulolematust vanamehest, kes iseendale kirstu ehitab ning kellel on maailma asjadele väga kindel ja üsna kriitiline vaade. Kuid ka selle mehe südames on armastus ja hellus. Selma Lagerlöfi ajalooline draama „Charlotte Löwensköld“ viib saja aasta tagusele Rootsimaale, kus jutustab loo tingimusteta armastusest ja eneseohverdusest. „Alibi“ on lavastaja Andres Noormetsa ja trupi ühistööna valminud eksperimentaalne visioon Eesti ühiskonda lõhestavatest probleemidest ja üheskoos edasiminekust.
Kohtume varsti Kanadas
Teatri loominguline juht Peeter Raudsepp ütles intervjuus „Eesti Elule“ siinset teatrielu iseloomustades, et Rakvere teater on osa terviklikust Eesti teatrist. Kõik Eesti teatrid on vajalikud ja neil on oma nägu. Rakvere teatri ülesanne on tuua kõrgkultuuri paljudele inimestele just maapiirkondades. See ajalooline paratamatus on muutunud teatri vaimseks missiooniks. On väga vajalik, et teater oleks kontaktis kõikide Eesti inimestega. Eesti üks probleeme praegu on see, et Tallinn võtab liiga palju tähelepanu endale.
Raudsepp ütles, et kuna meie Eesti kultuur on tegelikult nii väike ja noor, siis ennast killustades ja ainult Tallinnale keskendudes võib rängasti haiget teha kogu kultuurile. Teater peab pakkuma midagi nii neile, kes tahavad naerda, neile, kes tahavad nutta ning ka neile, kes tahavad mõelda.
Rakvere teater on korduvalt Toronto eestlastel külas käinud. Hiljuti mängiti väliseesti teemalist lavastust „Lahus“, mille tegevus toimubki Torontos eesti arhiivis. Kahjuks ei saanud koroona tõttu sõita selle lavastusega külla teistele väliseesti kogukondadele. Praegu küllatulekut plaanis pole, ollakse ooteseisundis, et tuleks hea idee, millest lähtuda.
Võib-olla sobituks Torontos mängida ka midagi praegusest repertuaarist, näiteks „Alibi“? Peeter Raudsepp ootab huviga kohalike inimeste reaktsiooni sellele uuele lavastusele. Esietendusel sai sellele tükile osaks väga positiivne vastuvõtt ning loodetavasti võtab ka konservatiivsem publik selle uue lavastuse hästi vastu. Teemad on äratuntavad, aga neid esitatakse kaasaegses vormis, kus iga vaataja peab narratiivi põhjal kokku panema oma loo, looma oma terviku.
Peeter Raudsepa enda vanaisa elas Inglismaal. Ta tõdeb, et kõigis Eesti suguvõsades lähevad sidemed välismaale. Tema sõnul püütakse teatris leida universaalseid lugusid ja neid siduda Eesti olemusega. Rakvere teater on saavutanud hea kontakti väliseesti vaatajatega. Peeter Raudsepp loodab ja lubab, et saame Kanadas kindlasti jälle varsti kokku.
Loe lisaks: www.rakvere.ee
Lea Kreinin, Toronto
