Nikolai von Glehn – 180 aastat sünnist. Glehni loss – 135

Üksikasjad

Reede, 12 November 2021 19:00

Eesti Elu Nr. 45 2021 - Milvi Vahtra

Glehni lossi välisvaade. Foto: Viivi Ahonen, 2007
Alexander Nikolai von Glehn sündis 16. juulil 1841 Eestis Jälgimäe mõisas, suri 7. septembril 1923 Brasiilias. Ta oli Jälgimäe mõisa omanik, Nõmme rajaja, Glehnide suguvõsa käilakuju. Tänavu suvel möödus tema sünnist 180 aastat.

Nooruspõlv

Nikolai noorusaeg möödus Tallinna lähedal Jälgimäe mõisas, mille oli ostnud 1821. aastal tema vanaisa Peter von Glehn (1761-1846) umbes 35 000 hõberubla eest. Mõisat ta ise pidama ei hakanud, vaid andis selle üle vanemale pojale Peterile (1796-1843). Peteri vanemast pojast, ka Peterist (1835-1876) sai rahvusvaheliselt tuntud botaanik. Mõisa päris vanuselt teine poeg, 1841. aastal sündinud Nikolai, kes maksis 1866. aastal oma vennale ja kolmele õele välja nende pärandiosa, kokku 50 000 rubla hõbedas.
Nikolai lapsepõlv polnud kerge, ta kaotas kaheaastaselt isa. Pere ja mõisa eest hoolitses esialgu tema ema. Nikolai haridustee algas Tallinna Toomkoolis. Pärast Tartu Ülikoolis majandusteaduse ning Saksamaa ülikoolides meditsiini, filosoofia ja arhitektuuri õppimist täiendas Nikolai end oma hobide - aianduse, puunikerduse ja poeesia alal. Õpingute lõppedes pöördus ta tagasi Nõmmele, kuhu plaanis rajada oma kodu.

Von Glehn ja Nõmme

Jättes Jälgimäe mõisa poeg Manfredile, kolis von Glehn Harku mõisnikult vahetuskaubana saadud paika Nõmmel Mustamäe serval, mis oli teda inspireerima hakanud. Algselt valmis Šveitsi stiilis maja, edaspidi plaanis ta sinna ehitada keskaegses stiilis kivilossi.

Ta otsustas panna maa teenima. Pärast Nõmme metsa läbiva ja Glehnide valdustest mööduva raudtee avamist 1870. aastal mõistis Nikolai von Glehn, millist kasu see toob ja hakkas innustunult rajama suvituskohta „seitsmendal verstal“ (peatuse kaugus Tallinnast, 1874. aastast Nõmme). Oktoobris 1873 andis ta raudteepeatuse lähedal välja esimese suvilakrundi. Legendi järgi öelnud ta seejuures: „Seie saagu lenn“. Ja siia linn saigi – püstitati alevieluks vajalikke tööstushooneid: valukuur-metallitöökoda, mööbli-, seebi-, liimi-, vorsti- ja köievabrik, ka postkontor. Algas tänavate korrapärane planeerimine ja nendele nimede andmine.

1908. aastal asutatud Nõmme Heakorra Seltsi töö suurimaks tulemiks jäi Nõmmele ametliku suvituskoha õiguste saamine 14. märtsil 1914 Riiginõukogus vastuvõetud seadusega, õigused kinnitas Nikolai II isiklikult. Seadus võimaldas kehtestada suvitusmaksu kuni 1 rubla inimeselt. Maks läks Nõmme politsei ülalpidamiseks ja heakorraks. 1917 sai Nõmme aleviõigused, 1926 linnaõigused ning 1940. aastal liideti Nõmme Tallinnaga.

(Pikemalt saab lugeda Eesti Elu Nr. 45 2021 paber- ja PDF/digilehest)


TalTech Raamatukogu bibliograaf Milvi Vahtra



Nikolai von Glehn. Foto: G. Oskar

• Eelmine
• Järgmine