Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 42 2019

Avaldatud: 18 Oktoober 2019

Tartu Kirjanike Majas esitleti 15. oktoobril kirjandusteadlase Sirje Kiini uut kirjandusartiklite raamatut ,,Kirjanduse vabadus ja vabaduse kirjandus“ (Tartu Ülikooli Kirjastus, 448 lk. Teos esitab valitud artikleid ja arvustusi aastaist 1977-2019, aga seal on esmakordselt avaldatud ka sõnavõtte ja siseretsensioone 1980. aastaist, mil autor oli avaldamiskeelu all. Teose lõpus on autori kirjanduslik valikbibliograafia.

Loe edasi: Tartus esitleti Sirje Kiini...

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 39 2019 - Piret Noorhani

Avaldatud: 27 September 2019

Rein Raud

2019. aasta on kuulutatud eesti keele aastaks. See oli üks ajendeid, miks VEMU Kanada suurimale ja vanimale kirjandusfestivalile TIFAle partnerlust pakkus, toomaks Kanadasse mõned kirjanikud Eestist. Pakkumine võeti rõõmuga vastu ja pärast arupidamisi ning läbirääkimisi TIFA, Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Kirjanduse Teabakeskusega, osutusid festivalile kutsututeks Rein Raud ja Kai Aareleid. Eesti kirjanike visiiti Kanadasse toetavad Estonian Studies Centre ja Eesti Kultuurkapital.

Loe edasi: Kirjanikud Eestist esinevad...

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 39 2019 - Kai Kiilaspea

Avaldatud: 27 September 2019

Malle Vallik - foto: Kai Kiilaspea (2019)

Taas on põhjust tõdeda, et eestlasi võib leida pea kõikjalt. Ja mõnikord piisab kontakteerumiseks sellest, kui ka näiteks miljonilinnas eesti keelt kasutada. Nii juhtus sel korral Eesti Elu toimetajaga. Ühel suurematest raamatumessidest – Toronto all-linnas, viimastel aastatel järveäärses Harbourfront Centre’is, peetaval Word on the Streetil on ikka aastati esinejate või osalejate hulgas ka meie kaasmaalasi olnud. Pole ka ime – eelmisel aastal selgus näiteks Eurostati andmetest, et eestlased on euroliidus suurimad lugejad. Ja eks siingi tunneb eestlasi raamatusõpradena, on vähe eestlaste kodusid (kui üldse), kus raamatuid polegi. Nii tundub üsna loomulik ka Word on the Streetil kaasmaalastega kohtumine. Sel aastal oli aga rõõm sel raamatute väljaandjate ja raamatusõprade suurüritusel (22. septembril) tutvuda kaasmaalannast torontolanna, ühe enim tunnustatud raamatutoimetaja ja palju loetud kirjaniku Malle Vallikuga, kes aastaid on Harlequin Books tipptoimetajaks.

Loe edasi: Kiirkohtumine...

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 37 2019 - Sirje Kiin

Avaldatud: 13 September 2019

Hetk Tartu College’is toimunud Urve Karuksi ,,Kogutud luuletused“ raamatuesitluselt. Pildil Urve Karuksi tütar Linda Karuks ja poeg Alar Karuks koos kirjandusteadlase Sirje Kiiniga. Foto: erakogust (2019)  

Kolmapäeval, 11. septembril toimus Tartu College’is Urve Karuksi ,,Kogutud luuletused“ esitlus. Pikemalt saab sündmusest lugeda järgmisest Eesti Elu numbrist. Allpool avaldame kokkuvõtte kirjandusteadlase Sirje Kiini sõnavõtust Torontos toimunud raamatuesitlusel.

Head Urve Karuksi lähedased ja Urve Karuksi luule austajad!

Urve Karuksi luule ja isik on jäänud seni paraku Kodu-Eesti lugejale üsna tundmatuks. Urve avaldas pool sajandit tagasi kaks õhukest, tillukese trükiarvuga luulekogu Kanadas. Ainus Eestis ilmunud raamat on kehval üleminekuaja paberil valikkogu „Laotusse lendama laukast“, mis ilmus vahetult pärast Eesti taasiseseisvumist 1992, kuid see jäi kaasaegse kriitika poolt sisuliselt hindamata ning kirjanduslukku lugemata.

Loe edasi: Urve Karuksi...

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 33 2019 - Eerik Purje

Avaldatud: 16 August 2019

Kirjandusteadlane Sirje Kiin. Foto: Eerik Purje (2019)
Vähe on saladusi, mis igavesti saladuseks jäävad. Mis jäävad, nende puhul hakatakse harilikult spekuleerima, oletatavaid vastuseid otsima, nähtu-kuuldu põhjal loogilisi järeldusi tegema. Inimloomus nõuab juurteni tungimist, kõigi asjade algusse minekut. Mõnelt poolt küsitakse: on see õige ja vajalik? Mõnel juhul ja mingil määral ehk siiski on.

Loe edasi: Ene Mihkelsoni saladus

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 31 2019

Avaldatud: 02 August 2019

Eesti Diasporaa Akadeemia kakskeelses trükises „Eestlased Ameerikates. Estonians in the Americas“ saab kohtuda sajand tagasi Põhja- ja Lõuna-Ameerikas elanud rahvuskaaslastega. Fotorohke teos toetub ulatuslikule arhiivimaterjalile.

Raamatu koostajateks on möödunud aastal doktorikraadi kaitsnud Maarja Merivoo-Parro ja hetkel doktoritööd kirjutav Sander Jürisson. Mõlemad on oma akadeemilise karjääri pühendanud väliseestlaste uurimisele. Maarja peamiseks suunaks on olnud eesti pagulaste ajalugu külma sõja aegses USA-s ning Sander on keskendunud Brasiiliasse pagenud eestlastele. Uues teoses puudutatakse lisaks nimetatud asumaadele ka näiteks Kanada, Argentina ja Uruguay eestlaste lugu. Ainulaadseks teeb raamatu aga asjaolu, et selle tegevusaeg algab 19. sajandil ja lõpeb teise maailmasõjaga, kattes seega kogu varajase eesti asustuse ajaloo Ameerika maailmajaos.

Loe edasi: Ilmus ainulaadne raamat...

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 30 2019 - Eerik Purje

Avaldatud: 26 Juuli 2019

Raimo Raag: Välis-Eesti 100 aastat. Riigikantselei ja AS Eesti Meedia, Post Factum, 2018. 208 lk.

Väliseestlus on tegelikult palju vanem, ehk peaaegu sama vana kui eestlus üldse, kuid mõiste kui selline kerkis esile alles siis, kui oli välja kuulutatud iseseisev Eesti Vabariik. Juba tollal elas umbes viiendik kogu eestlaskonnast väljaspool kodumaa piire, peamiselt Venemaal, märksa vähem lääneriikides. Keeleteadlasest ja kultuuriloojast autor, kes ise sündinud väliseestlasena, analüüsib väliseestlase mõistet ja püüab anda ülevaadet nende tegevusest ja mitmesugustest eluavaldustest kogu maailmas. Ainuüksi definitsiooniga on tubli tükk maadlemist: keda võib pidada väliseestlaseks?

Autor jagab väliseestlaskonna kaheks, kasutades mõisteid idadiasporaa ja läänediasporaa. Sisuliselt jaotab ta oma raamatu kolme ossa: aastad 1918-1939 ehk Eesti Vabariigi aeg; 1939-1991 ehk Teise maailmasõja ja okupatsioonide aeg; 1991-2018 ehk taasiseseisvunud Eesti Vabariigi aeg. Iga perioodi algusega muutus oluliselt väliseestluse nägu.

Loe edasi: Sajandivanune väliseestlus

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 28 2019

Avaldatud: 12 Juuli 2019

Tere head eestlased, kes te elate Eestimaast kaugemal üle maailma! Korraldan juba kümnendat korda Eesti Taasiseseisvumispäeva tähistamiseks rahvalikku laulupidu Vaba Rahva Laul ja seekord Eesti Vabariigi sünnilinnas — Pärnus Vallikäärus laupäeval, 17. augustil. Osaleb suur üle-Eestiline ühendkoor ja palju tuntud lauljaid: Marko Matvere, Ott Lepland, Gerli Padar, Boris Lehtlaan, Alen Veziko, Simo Breede, Merit Männiste ja Oliver Leppik, Urmas Lattikase ansambel ja pidu juhib jälle Veikko Täär. Neli ägedat rahvatantsu rahvakultuuriselts Kirmase tantsurühmade esituses.

Loe edasi: Tulemas rahvalik laulupidu...

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 28 2019 - Riina Kindlam

Avaldatud: 12 Juuli 2019

2. juulil oli Tallinna Telliskivi Loomelinnaku Rohelises saalis ülipalju kaugel loodud kultuuri kokku koondunud. Näituse „Kotkajärve Metsaülikool – 50 aastat noor“ rüppes ja mitme Toronto eestlase valvsa pilgu all (Kerly Ilvese portreefotonäituselt) tutvustati ulgueesti kirjanike loomet, nii uuemat kui ka seda, mis ammu loodud, kuid hiljaaegu kaante vahele ja suuremale publikule kättesaadavamaks saanud. Vasakult: kirjandusteadlane ja luuletaja Aare Pilv, etleja rollis olev luuletaja Jürgen Rooste ja Metsaülikooli näituse kangal õiges kohas sõbramehelikult sõrme viibutav isa Vello Salo. Foto: Riina Kindlam (2019)

Tallinna Telliskivi Loomelinnaku Rohelises saalis toimus 2. juulil kaks kirjanduslikku üritust järjest: kõigepealt kohtus noorte lugejatega lastekirjanik Leelo Tungal ning siis seadsid end samasse nurka sisse kirjandusteadlased ja luuletajad. Saalis endas oli juba mitmendat päeva väljas suisa väliseesti näituste festival: MÜ rändnäitusele ja Kerly Ilvese must-valgete „Valguses ja varjus“ portreedele lisaks ka Eesti rahvakunsti huviring Rootsis „Triinu“ näitus. Kirjanduspäeva puhul saabus kohale ka Johannes Aaviku Selts oma trükistega.

Teemal „Punapagulased. Mitmekordselt unustatud kirjandus“ vestlesid Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadur Aare Pilv ning sama asutuse direktor, akadeemik Jaan Undusk. Kirjandusajakirja „Looming“ peatoimetaja Janika Kronberg rääkis Kolmest Karlist: Karl Artur Adson, Karl Ast Rumor ja Karl Ristikivi, kes Eesti (pagulas)kirjanduses esindavad kolme erisugust loojatüüpi.

Loe edasi: *Pagulased ja väliseesti...

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 28 2019

Avaldatud: 12 Juuli 2019

Vahel tuleb seltskonnas jutuks, et vaatamata väikesele ja üha vähenevale arvule jätkub eestlasi igasse planeet Maa nurka. Selles seoses meenutatakse suure tõenäosusega Ernest Hemingwayle omistatud ütlust, et igas maailma sadamalinnas võib kohata eestlast või et igas maailma sadamas võib kohata vähemalt üht eestlast. See maailmakuulsale kirjanikule omistatud ütlus pärineb Hemingway romaanist „To Have and Have Not“, mis ilmus 1937. aastal ning eesti keeles pealkirja all „Kellel on ja kellel pole“, aastal 2001. Selles teoses on terve lõik pühendatud merd sõitvatele eestlastele. Lõigu lõpus leiduv Hemingway sõnastatud lause kõlab Mart Kanguri tõlkes nii: „Igast käidavamast lõunamere jahisadamast võite te leida vähemalt kaks päikesest põlenud ja soolast pleegitatud juustega eestlast.“

Näib, et tsitaadil on reaalne taust. Aastal 1930 ületasid vennad Ahto ja Kõu Valter väikesel abimootorita purjekal Ahto Atlandi ookeani, purjetades Käsmust Miamisse. Hiljem kordas Ahto Valter Atlandiületust veel viiel korral. Valteri ja tema kaaslaste Atlandiületused äratasid mitte ainult Eestis, vaid ka Ameerikas suurt tähelepanu ja ühte saabumist Miamisse on jäädvustatud filmilindile, mis on You Tube’is vaadatav (www.youtube.com). On tõenäone, et 1930. aastatel Floridas, Key Westis elanud Hemingway võis eestlasi seal isiklikult näha.

Loe edasi: Raimo Raag raamatu...