Subscribe Menu

Mõte pühapäevaks – Toronto Eesti Baptisti Koguduse emeriitpastor Jüri Puusaag – Sõna külvist


,,Sel päeval läks Jeesus kodunt välja ja istus järve äärde. Ja tema juurde kogunes suur rahvahulk, nii et ta pidi astuma paati ning sinna istuma. Kõik rahvas seisis kaldal ja tema rääkis neile palju asju tähendamissõnadega. Ta ütles: ,,Vaata, külvaja läks välja külvama… Kel kõrvad on, see kuulgu!“ Mt.13;1-9. Viidatud tekst räägib põllumaast, seemnest ja külvajast. Protsessi tulemuseks neli erinevat resultaati.
Põllumaa.

Selles loos külvamise tulemi määras põllumaa. Meie iga üksiku südames võib olla neljasugust põllumaad. Psühholoog Tõnu Lehtsaar avaldas mõni päev tagasi FBs pildi imekaunist kiriku altariruumist ja lisas teksti: ,,Vaikus ja rahu kirikus enne jumalateenistuse algust. See on midagi ilusat. See on nagu põllu ettevalmistamine külviks“. Meie ise valmistame ette oma põllumaad. ,,Täna, kui teie tema häält kuulete,ärge tehke oma südant kõvaks nagu nurina ajal.“ Hbr.3;15. 
Seeme.

Jeesus Kristus tuli uuelaadse seemnega, mida tänapäeval tunneme evangeeliumina. Evangeelium tähendab eesti keeles head sõnumit. Evangeelium ei tähenda Uues Testamendis lihtsalt õpetust ega selgitust Jumala riigist, vaid alati sõnumit(teadet), et Jumala riik on ligidal või juba tulnud. Vana Testamendi valitud rahvas juudid ootavad tänase päevani Messia tulekut.

Kristlased seevastu on Kristuse taastuleku ootel. Kogu inimkonna ajaloo vältel ei ole evangeeliumi kuulutatud nii suureulatuslikult kui meie päevadel. Paarkümmend aastat tagasi oli Toronto ajalehtedes mitu lehekülge kirikusse kutsuvaid reklaame. Tänaseks on need kadunud. Selle asemele on kirikute sulgemine andnud igale kogudusele ja üksikisikule võimaluse sotsiaalmeedia vahendusel minna iga inimese koju. Kellelgi ei ole enam õigust ütelda, et ta ei ole kuulnud ega näinud evangeeliumi. Täituvad Kristuse sõnad: ,,Ja seda Kuningriigi evangeeliumi kuulutatakse kogu ilmamaale, tunnistuseks kõigile rahvastele, ja siis tuleb lõpp“ Mt.24;14

Külvaja.

Külvaja amet lasub esmalt Kristuse kogudusel ja igal kristlasel. Kristlane ise peaks olema elav ja nähtav evangeelium. Poola kirjanik Henryk Sienkiewicz oma kuulsas romaanis ,,Quo Vadis?“ kirjeldab kristliku algkoguduse olukorda Roomas esimesel sajandil. Noor Rooma senaator Vinitius armub äsja usklikuks saanud neiusse Lygiasse. Vinitius kirjeldab oma enese usulisi heitlusi usu küsimusis: ,,Mul polekski raske loobuda usust jumalaisse, sest ükski selgem pea nendesse ei usu. Nähtavasti on aga kristlastele sellest kõigest veel vähe. Pole küllalt Kristuse austamisest, tuleb ka elada. Tema õpetuse järgi; siin sa seisadki õieti mere kaldal, millest sind kästakse üle jalutada…“

Algkristlaste usumärk oli kala. Kreekakeelse kala esitähed moodustavad sõnakombinatsiooni ,,Jeesus Kristus, Jumala Poeg, Päästja“. Selline oligi nende lihtne usutunnistus. ,,Ja sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinud kirkust, täis armu ja tõde“ Jh.1;14. Külvaja peab ise uskuma ja elama seemnest, mida ta külvab.

Loe ise Jeeuse seletust käsitletud täendamissõna kohta Mt.13;18-23. Teeäärne, kivine, ohakaline või tõeline külviks valmis põllumaa?

Millise nimel elame meie? Kellel kõrvad on, see kuulgu ja kellel on silmad, see lugegu!

Jüri Puusaag
Toronto Eesti Baptisti Koguduse emeriitpastor


Read more