Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 36 2022 - Riina Kindlam

Avaldatud: 09 September 2022

Kui oodatud mesinikust lektor ei pääsenud metsa, oli imekombel Miku Linkruusil hiljutine esitlus (põhimõtteliselt loeng) pildimaterjaliga sülearvutis kaasas! Ja nii seda ühiselt tõlkima asuti. Miku rääkis Toronto uute ühistranspordi koridoride loomise võitudest ja valudest. Mitme projekti raames töödejuhatajana töötanuna oskab ta rääkida igast vaiast ja linnupesast ning tegi seda imepäraselt laveerides eesti ja inglise töökeele vahel. Foto: Tauno Mölder
Vesteldes telefonitsi MÜ juhataja ja värskelt ülikolli pälvinud Maimu Mölderiga kaks päeva pärast Metsaülikooli lõppu, ütles ta, et viibib endiselt MÜ KOOKONIS (cocoon). Kui kaua kestab too kaitsev kest? See tunne, mis tekib ühte kasvanud perena eesti metsa paralleel- ehk rööpreaalsuses. Kogutud pagas võib olla kerge Põhja-Ameerika argituultes minema puhutud saada küll, kui ei hoia ise kahe käega kinni. Kinni tekkinud sõprustest, inspiratsioonist, energiast, keelest ja hingepuhastavast seisust, mis eraldatuna looduses nädala jooksul koos tekkis.

Loe edasi: Metsaülikooli tigu teoks (II)

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 35 2022 - Riina Kindlam

Avaldatud: 02 September 2022

Foto: Pearu Tamm (2022)
Põimukuu viimasel täisnädalal, 21.-27. augustil, kogunes 60-70pealine üleilmne rahvahulk Kotkajärvele Muskokas Kanadas. Kauaoodatud ja -saabunud ,,tigu“ sai teoks - nagu röövik liblikaks pärast kahesuvelist pandeemiapausi.

Kokkusaamine oli seda magusam endiste MÜ-laste vahel ja entusiastlikum uustulnukate seas. ,,Kas seda kõike ,,näen mia unõs“?“ küsisin alatasa endalt, parafraseerides folklorist Jaan Sudaku (Eestist) avaloengu pealkirja ,,Mia nägi unõs. Uni ja unenäod eesti rahvapärimuses“. Loeng põhineb tema 2021. a. ilmunud samanimelisel teosel, kus ta käsitleb unenägude seletamise ja unenägudest jutustamise olulisust eesti pärimuslike allikate põhjal, eriti Kihnu saare näidete põhjal. Kas teadsite, et Eesti Rahvaluule Arhiivis on olemas unenägude kartoteek? Sealt saab inspiratsiooni järelvaatamiseks.

Loe edasi: FOTOD - 55. Kotkajärve...

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 35 2022 - Ene Timmusk

Avaldatud: 02 September 2022

Juba 55 aastat on nii kohalikud kui kaugemalt tulnud eestlased kogunenud Kotkajärvele Metsaülikooli. Sel aastal olin minagi seal platsis, sest ülikoolis on ikka hea teadmisi ning kogemusi jagada ning olen juba peaaegu ekspert juuretisega rukkileivaküpsetamise osas. Tegelikult ei taha end sugugi loorberipärgadega ehtida, sest muidu peaks kõik meie esiemad ja praegused küpsetajad seda ka nõudma. Leivategu pole mingi kõrgem teadus, vaid pigem looming. Jah, on olemas põhitõed, aga ülejäänu on ikka iga talu või kodu või perenaise nägu ja maitset. Pole olemas seda ,,õiget“ või ,,vale“ tegemist, ,,õiget“ või ,,vale“ mekki. Oma kodus tehtud leib muutub pereliikmete jaoks paratamatult just selliseks, mille järgi oma maitsemeelt sätitakse.

Loe edasi: Leivast ja Metsaülikoolist

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 35 2022 - Andres Raudsepp

Avaldatud: 02 September 2022

Üks rahulikum hetk rahvatantsu-esinemisel Metsaülikooli viimasel päeval, kus neiud reas suhtlevad rühma juhi Toomas Parraga. Naisjuht Maarit Pappel ilmselt nõuab, et neidudel lubatakse läbi tantsida. Vasakul valvab olukorda meestantsur Allan Seim. Foto AR (2022)
Metsaülikool ei ole ainult akadeemiline suveseminar. Tuleb arvestada ilusa looduse, värske õhu ja kehaliste liigutustega. Ja mis on toredam kui eesti rahvatants.

Rahvatantsul ja MÜ'l on ajalooline ühendus, kui asutamise aastal pani Oru järve ääres noorte jalad kargama meie ajalooline treener Toomas Metsala, kes ka järgmistel aastatel oli kohal. Pidin tollel esimesel aastal - vaid küll ainult esimesel - ise olema tema pillimees.

Nüüd on saabunud Eestist vahvad tantsuõpetajad nagu sellel aastal noored, aga professionaalse ilmega Toomas Parra ja Maarit Pappel. Olles üles kasvanud rahvakunstiseltsis Leigarid ja koos tantsinud viimased kuus aastat, oli nende kunsti isegi pealtvaatajana lihtsalt super-nautida.

Loe edasi: Metsaülikooli toredusele...

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 33 2022 - Andres Raudsepp

Avaldatud: 19 August 2022

Kotkajärve kohvikus said mitmed asjaolud paika pandud. Pildil Metsaülikooli juhataja Olev Träss jälgimas programmi kavastaja Andres Raudsepa ettepanekut. Arhiivifoto
Kotkajärve Metsaülikooli tekkimise lugu on kirja pandud üsna põhjalikult ja oluliste seikadega Olev Trässi poolt Metsaülikooli (MÜ) esimeses mälestusalbumis (1967-1982). Mida siis võiksin mina kui Metsaülikooli alguse juures kaasalööja juurde anda sellele jutule? Kas mõne toreduse, mis lisaks veidi värvi sellele MÜ tekkeloole? 

Metsaülikooli mõttekilluke sai oma alguse USA Kesk-Lääne Eesti Noorte Koondise (KLENK) päevadel Chicagos 1965. a. sügisel. Sellest loemegi Olev Trässi kirjeldusest eelpool mainitud MÜ esimeses albumis. Olev oli tol ajal juba professor Toronto ülikoolis ja tegev Toronto eestlaskonnas.

Loe edasi: Meenutused Metsaülikooli...

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 32 2022 - Lea Kreinin

Avaldatud: 12 August 2022

Oled samblike asjatundja. Kust tekkis Sul huvi just samblike vastu?

Samblike vastu tekkis mul huvi ülikooli esimestel aastatel, kui osalesin Tartu Ülikooli mükoloogia kursuse välipraktikumis ja sain täpsemalt tutvust teha Eesti samblike mitmekesisusega. Samblike juures võlus mind just nende olemuslik erilisus - samblik pole ei seen ega taim, vaid eksisteerib ainult sümbioosina kahe väga erineva organismi, vetika ja seene vahel. Eks paljuski tänu samblike kompleksse olemuse lahtimõtestamise soovist on kujunenud ka minu üldisem filosoofia eluslooduse toimimisse - kõik sõltuvad kõigist; ökosüsteem on interaktsioonide võrgustik ning me peame väärtustama igat suhet ja igat olendit selles süsteemis, et tagada selle püsimajäämine. Mida paremini me neid suhteid mõistame, seda loodetavasti täpsemalt suudame ennustada (ehk isegi ära hoida) keskkonda kahjustavaid tagajärgi. Loodan, et minu teadustöö aitab ka mingil määral kaasa nii samblike kui üldise elurikkuse säilimisele.

Loe edasi: Kristiina Mark: Me peame...

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 31 2022 - Anu Grabbi

Avaldatud: 05 August 2022

Veiko Spolītis on Metsaülikoolile haruldane leid. Veiko on nii eesti kui ka läti juurtega ja on parajasti Läti ülikooli õppejõud. Ta on endine Läti parlamendi liige (2018-2022) ja ta kõneleb tihti Eestis või kirjutab Eesti ajalehtedele Balti poliitika teemalisi artikleid. Eriti lahe, et Veiko võtab osa nii eestikeelsest Metsaülikoolist kui ka nädal hiljem Quebecis toimuvast lätikeelsest kultuuritegevusele rajatud laagrist. See on esimene kord Metsaülikooli ajaloos, kui jagame lektorit läti kogukonnaga. Suur tänu Dace Veinbergale, kes andis meile Veikost teada ja pakkus välja koostööd Läti kogukonnaga.
--- Veiko isa on lätlane ja ema eestlane. Sündinud Riias, omandas ta keskhariduse Riiast, Tartust sai ülikoolidiplomi sotsiaalteaduste alal, samuti on ta täiendanud end Genfis. Alates 2006. aastast on ta Helsinki riigiteaduste osakonnas doktorant maailma poliitika alal.

Veiko, on suur rõõm leida sind esinejate hulgast. Oled tõeliselt rahvusvaheline mees, kelles on tugevalt esindatud nii eestlane kui lätlane. Küsingi esimese asjana, kuidas need kaks poolust hakkama saavad? Kui eestlased mängivad võrkpalli lätlastega, kelle poolt oled? (Ja mitu varvast sul on?)

Ha-ha-ha, ja kuna sokke sandaalidega ei kanna, siis Euroopa päraselt mul on ikka viis varvast. Tänan küsimast, Sinu küsimus tuletas meelde seika lapsepõlvest, kui N. Liidu okupatsiooni ajal isa viis mind Riia VEFi ja Tallinna Kalevi (korvpalli)mängu vaatama. Kuigi VEFil tollal oli tugevam meeskond kui Kalevil, siiski Kalev tolles mängus võitis ja seega ma olevat olnud ainukene, kes Daugava spordihallis rõõmustas.
Olles mõlemasse kultuuri samaväärselt sukeldunud, saan oma nn. identiteedi-mütse kasutada vastavalt olukorrale, nii nagu arvan, teie teate Põhja-Ameerikas, et identiteetide tajumine ja kasutamine on tänapäeva maailmas loomulik, ta rikastab igat inimest.

Praeguseks, kui Läti on jäähokis vaieldamatult üle Balti naabritest ning korvpallis Läti ja Eesti ühisliiga toimib, on tunne, justkui vana Liivimaa on tuhast üles tõusnud. Samuti on meil ühine võrkpalliliiga, lätlased kasutavad Tallinki teenuseid Põhjala reisideks ja eestlased Air Balticu teenuseid, et üle Euroopa ja Lähis-Idas lennata. Tänu ühisele rahale on Eesti ja Läti omavaheline läbikäimine igati tõhus, rääkimaks ühismajandusruumi loomisest keskmises perspektiivis, nii nagu seda saame näha Euroopa Liidu vanades demokraatiates.

Aga tulles Sinu külastuse juurde, mis teemadel kavatsed Metsaülikoolis (MÜ) sõna võtta ja mis on sinu ootused MÜ osas?

Eks räägin Balti riikide kohast tänapäeva Euroopas, NATO idarindel toimuvast ja mida sõda Ukrainas meile kõigile tähendab.

Kuigi Põhja-Ameerika asub keset kahte ookeani, siiski Euraasia mandril toimuv ei jäta NATO liikmeid erapooletuks. Me oleme ühes paadis ehk asume Euro-Atlandi väärtuspõhises julgeolekuühiskonnas. See tähendab, et me demokraatiates suudaksime neile väljakutsetele, mida Hiina ja Venemaa mittedemokraatiad pakuvad, vastu seista, siis peame üheskoos toimima viisil, et NATO suudaks oma ülesannetega hakkama saada, nagu ta seda on teinud kahe põlvkonna vältel, suutes totalitaarse N.Liidu lagunemist põhjustada. Vana ütlus tuleb abiks: ,,Me peame hoidma kokku, et mitte rippuda ükshaaval lambipostil.“ Teisisõnu, iga põlvkond peab seisma vabaduste ja seadusriigi kaitsel. See on eriti tähtis teema digitaalajastul, me keegi ei saa eemale jääda, kui meie väärtusi meie ühiskondades jalge alla trambitakse ja seda meie silme ees, sotsiaalmeedia abiga.

Ootustest rääkides - olen töötanud erinevate auditooriumidega ja loodan hulga küsimusi ja väitlusi, sest selleks suvekoolid ju ongi!


MÜ on püsinud 50 aastat üsna samas formaadis. Milline peaks olema MÜ tänasel päeval, et tõmmata ligi uusi huvilisi, nii noori kui vanu?

Analoogiatest rääkides mäletan paavst Franciscuse külaskäiku Lätisse ja Eestisse. Vihmasel päeval arutasime Itaaalia kolleegidega päevapoliitika ja katoliku kiriku käekäigu üle. Luterlasena küsisin Itaalia ajakirjanikult, millal katoliku kirik muudab tsölibaadi poliitikat? Tema vastus oli lühike – see on viimane, mida Vatikani poliitikas muudetakse, sest vastasel juhul kirik ei suuda katoliku vaimulike perekondasid üleval pidada.

Seega vastates Sinu küsimusele: teie teate paremini, mis on hoidnud MÜ'd vee peal ja mis on võimaldanud väikeste väljaminekutega seda iga-aastaselt korraldada, nii et eesti kogukond Kanadas sooviks siia tagasi pöörduda jälle ja jälle. Digitaalajastu nõuab muidugi mõista oma panustamist, kuid eks te üheskoos e-Eesti Teabekeskusega suudate sellega parimal viisil hakkama saada.


Kas ütleksid veel midagi, mida inimesed, kes sind veel ei tea, peaksid teadma.

Olen vabatahtlik Zemessardzes ehk Kaitseliidus. Minu vanemad on pärit vanalt Liivimaalt, kuid mu enda pere on nüüd seotud Türgiga. Poeg tuli suvel taas Türgist suvelaagrisse Lätti ja eks ühel päeval pean talle ka eesti keele selgeks õpetama. Kui tähtis ja vaheti piinarikas see ülesanne on, teate minust paremini kõik, kes on suutnud pool sajandit eesti keelt ja kultuuri elus hoida Kanadas. Lisaks tundub siin Kanada avarustes, et Põhja-Ameerika on oma avarustes ilmatuma suur maa, aga kui samas keskendudes ainult Eestile või Lätile unustame me pahatihti, et ka Euroopa Liit on ilmatuma suur ja kultuuriderikas moodustis. Loodan, et minu lapsed elavad üks päev Euroopa Ühendriikides ja eurooplastele omaselt valdaksid vähemalt kolme keelt.

Suur tänu ja kohtumiseni MÜ-s.


Küsitles Anu Grabbi

 

---

 

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 29 2022 - SIRJE KIIN

Avaldatud: 22 Juuli 2022

Palun tutvusta end mõne sõnaga Põhja-Ameerika eestlastele, kust oled pärit, kus oled õppinud ja millega tegeled?

Põhiliselt tegelen eesti keele ja pärimuskultuuri uurimise ning õpetamisega. 2015. aastal lõpetasin Tartu Ülikoolis magistriõpingud folkloristika erialal. Sidusin end juba õpingute ajal erialase tööga ning tegelesin peamiselt Kihnu saare pärimuskultuuri uurimisega. Magistritöö põhjal anti välja raamat „Luupainajad Kihnu rahvausundis“ (2017), kus tutvustan luupainajast (rahvusvaheliselt psühholoogias tuntud kui sleep paralyssi) kõnelevate rahvajuttude põhjal, milline mõju on uskumustel, nende läbi tõlgendatud kogemustel ja laiemalt pärimuslikul taustal inimese elu mõtestamisele. Samal aastal ilmus kaasautorluse korras koostatud mahukas ülevaade Eesti lipuga seotud lugudest – „Sinimustvalged lood“ –, kus käsitlen laiaulatuslike mahukate intervjuude põhjal eestlaste lugusid ja mälestusi sinimustvalgest lipust. Valiku nendest lugudest pani Eesti Rahva Muuseum kuulamiseks üles portaali Soundcloud. Ülevaatlikult olengi alates Tartu Ülikooli lõpetamisest tegelenud pärimuslike ja elulooliste projektidega kas vabakutselisena või Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Mälu Instituudi alt. Sellel aastal lõpetasin Tallinna Ülikoolis teise magistrantuuri eesti keele ja kirjanduse õpetajana, et jagada koolmeistrina edasi armastust ja huvi eesti keele, rahva ja kultuuri vastu.

Loe edasi: Jaan Sudak: Kotkajärve...

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 28 2022

Avaldatud: 15 Juuli 2022

Metsaülikool 2022


Metsaülikooli lööklause sel aastal on „Mets meis kõigis“, kuna pidasime Metsaülikooli tegevusi viimasel paaril aastal Zoomi keskkonnas, millisel ajal tundsime suurt puudust seltskonnast ja Kotkajärve põlismetsast. Tasub sel aastal mõelda metsa võlule ja kuidas see pakub tervisele ja hingele head.

Lisaks eelmises artiklis (EE # 26, 30.6.2022, lk 9) ära toodud loengutele toimuvad Kotkajärve Metsaülikoolis veel mitmed tegevused, nimelt keelekohvik (endiselt EKK grupid) ja huviringid.

Loe edasi: Mets meis kõigis 2022 (2)

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 26 2022

Avaldatud: 30 Juuni 2022

MÜ! Muskoka mets kõmiseb sel suvel taas Eesti keelest ja kultuurist. Kutsume kõiki, kes tunnevad metsast, järvest, loengutest ja seltskonnast puudust, osalema MÜ’l 21.-27. augustil. Pühitseme ka 55. aastapäeva! Valisime MÜ tänavuseks teemaks „mets meis kõigis“, kuna vajadus metsas käia „akusid laadimas“ on paljudele oluline, kuid kas oskame lahti selgitada, miks? Uurime nende tunnete tagamaid MÜ nädala jooksul.

Nagu tavaks on meil loengud, keelekohvik (endiselt kogunevad Eesti keele ja kõne (EKK) grupid) ja huviringid. Loengute osas on meil rõõm pakkuda Baltikumi vaatevinklit loengupidaja Veiko Spolitise läbi. Ta on Tartus sündinud nii Eesti kui ka Läti juurtega inimene ja on parajasti Lätis ülikooli õppejõud. Ta on endine Läti parlamendi liige (2018-2022) ja tihti leiab teda Eestis kõnelejana üles astumas või kirjutamas balti-teemalisi artikleid. Eriti lahe on, et Veiko võtab osa eestikeelsest Metsaülikoolist ja ka nädal hiljem Quebecis toimuvast lätikeelsest kultuuritegevusele rajatud laagrist. See on esimene kord Metsaülikooli ajaloos, et jagame loengupidajat lätlaste üritusega. Baltimaade teemat katab ka ajaloolane, politoloog ja autor Andres Kasekamp, kes käsitleb Venemaa-Ukraina sõja mõju Eestile.

Loe edasi: Mets meis kõigis 2022