Kuressaares avati Robert Kreemi mälestustahvel

Piret Kreem-King ja Ahto Tõrs mälestusplaati avamas. Foto: Tambet Allik ©2016Piret Kreem-King ja Ahto Tõrs mälestusplaati avamas. Foto: Tambet Allik ©2016
20. augustil avati Kuressaare Vanalinna kooli seinal saarlase, ESTO päevade mõtte algataja Robert Estor Kreemi mälestustahvel, mille on teostanud skulptorid Ilme ja Riho Kuld. Avamisele sõitis kohale Robert Kreemi tütar Piret Kreem-King Kanadast. Tervituse saatis kultuuriminister Indrek Saar, mille luges ette Jaan Sõrra.

Kell 9 hommikul algas väljasõit R. E. Kreemi sünnikodusse Länga külla Tatarselja tallu Pikk tn 31 eest; kl 10 külastati Kärla surnaial R. Kreemi isa hauda. Kell 12 toimusid austusavaldused langenutele Kuressaare Vabadussõja ausamba juures; Johannes Tõrs kõneles samba taastamisest 1989. aastal. Järgnes mälestusplaadi avamine majal Pikk t 31. Plaadi õnnistas Kaitseliidu kaplan Gustav Kutsar. Laulsid Lagedi Segakoor „Heliand" ja Saaremaa Ühendatud Meeskoor. Toimus ka näituse avamine, mida tutvustas Enn Kreem, järgnesid mitmed esinemised ja sõnavõtud.



Robert Kreem sündis 30. mail 1923 Saaremaal metsavahi talus Tatterseljal. Haridusteed alustas ta Tiirimetsa koolis ja jätkas Kuressaare gümnaasiumis.

1944. a põgenes Robert Saksamaale. 1948. a asus Kanadasse, esmalt Edmontoni ja 1950. a Torontosse.

Saksamaal viibides õppis ülikoolis õigusteadust, õpingud jätkusid hiljem Ameerika Ühendriikides. 1963. a lõpetas Kanadas ka Ottawa ülikooli, kus kaitses magistrikraadi sotsiaaltöö alal.

Samal ajal oli Robert aktiivne ühiskonnategelane. Ta oli skautmaster ja väliseestlaste rahvusliku liikumise eestvedaja.

1970. aastate alguses algatas just tema väliseestlaste suurejoonelise ja tänaseni kestva projekti ESTO. Selle esimesed üritused kulgesid tema eestvedamisel.

R. Kreem on töötanud õppejõuna kõrgkoolides, sotsiaaltöötajana ja nõunikuna jpm. Kreemi panus väliseestluse hoidmisse on hindamatu. Ta on olnud 20 suurema väliseesti ürituse peakorraldaja ja juht.

1983. a pälvis Kreem Eestlaste Kesknõukogu Kanadas teenetemärgi, 2001. a autasustati teda Eesti Vabariigi Riigivapi teenetemärgi IV klassi ordeniga ja 2003. a muinsuskaitse teenetemärgiga. Robert Estor Kreem on ka Saaremaa teeneteplaadi omanik ja Eesti muinsuskaitse seltsi auliige.

Lisaks oli Robert Kreem ka hea kirjamees, tema sulest on ilmunud mitmeid raamatuid.

1998. a kirjutas ta suurteose "ESTO tee Torontost Tallinnasse", mis annab ülevaatliku pildi väliseestlaste elust ja tegemistest vabas maailmas.


(Lüh. pressiteatest ja ERR)

 

 



Hea Piret, head kaas-saarlased!


Me ei saaks täna tähistada iseseisvuse taastamise 25. aastapäeva, kui ei oleks olemas neid kangeid eestlasi, kes mitte kunagi ei loobunud mitte ainult uskumast, vaid ka võitlusest vaba Eesti eest. Nii neid, kes elasid okupatsioonirežiimi all, kui ka neid, kes vabas maailmas.

Infokillud – sageli antud edasi sõbralt-sõbrale suure saladuskatte all – kuskil raudse eesriide taga elavate kaasmaalaste tegevusest tekitasid tunde, et meid ei ole unustatud. Et muutus on võimalik. Et on lootus, et saame elada avatud ja vabas Eestis.

Robert Estor Kreem oli kange Saaremaa mees, kes pani aluse maailma eri nurkadesse keerulistel aegadel segi paisatud eestlaste tihedamale koostööle. Tema algatatud ESTO päevad ühendasid eestlased Torontost Sydneyni ja Põhjamaadest Lõuna-Ameerikani. Tema tegevus innustas eestlasi kõikjal maailmas!

Vahel näib mulle, et tänases Eestis ei tunneta paljud, mida tähendab elada maailmale avatud ja vabas riigis. Seda võetakse enesestmõistetavana, millegi sellisena, mis on tagatud. Selleks, et minevikus toimunud sündmused ei korduks, tuleb aru saada, nendeni viinud arengutest ning sellest kui hinnaline vabadus on.

Just seetõttu on oluline rääkida noortele lugusid, mis oli enne neid. Robert Estor Kreemi lugu! Lugu Saaremaa noorest, kes julges seista vastu võõrvõimule ning jätkas võitlust Eesti eest ka siis, kui pidi lahkuma kodumaalt ja elama kaugel Kanadas.

Täna Kuressaare Gümnaasiumis avatav Robert Kreem mälestusplaat on väike kummardus kange Saaremaa mehe ees, kuid väga olulise tähtsusega meeldetuletus koolilastele. See aitab iseseisvas Eestis sündinud lastel nüüd ja igavesti meeles hoida, et vaba ja maailmale avatud Eesti kestab vaid niikaua, kuni me seda ise tahame ja oleme valmis selle nimel ühiselt tegutsema.

Arvult väike rahvas saab olla suur vaid siis, kui suudetakse olla ühtsed ning ühiselt suurte eesmärkide eest seista.

Elagu Eesti!

Indrek Saar
Kuressaare Gümnaasiumi vilistlane
Eesti vabariigi kultuuriminister

 

 

FOTOD - Tambet Allik / Meie Maa (2016)