Subscribe Menu

Ilmar Heinsoo ärasaatmisel

Reedel, 14. septembril kogunes üle 150 inimese Toronto Vana-Andrese kirikusse, et avaldada lugupidamist äsjalahkunud endise aupeakonsuli Ilmar Heinsoo vastu. Leinatalitusel teenisid EELK piiskop Andres Taul ja Vana-Andrese koguduse õpetaja Kalle Kadakas. Mälestusteenistusel osalesid veel Korp! Fraternitas Estica auvalve lipuvalves, Eesti Vabariigi suursaadik Marina Kaljurand Washingtonist ja Eesti ajutine asjur Riho Kruuv Ottawast. Matusetalitust kaunistasid bariton Avo Kittask ja Charles Kipper (orel ja klaver).
Ilmar Heinsoo ärasaatmisel Vana-Andrese kirikus 14. septembril on lipuvalves korporatsioonikaaslased Korp! Fraternitas Esticast: Mati Siiman, Jaak Lupp ja Jaan Kittask. Tagaplaanil Avo Kittask. Foto: Tõnu Tõsine


Teenistust alustas õpetaja Kadakas pühakirja lugemisega, millele järgnes Kittaski soolo „Largo Religioso” Johannes Hiobi „Isaiah’s Message” helitööst, Charles Kipperi orelisaatel. Jutluse pidas piiskop Taul, analüüsides Ilmar Heinsoo elu ja lõpetades Eesti hümni viimase salmi ainetel. Kadunut, kui Toronto Eesti Meeskoori auliiget, mälestasid Kittask ja Kipper Leo Virkhausi lauluga „Kui tume veel kauaks sinu maa”, Juhan Liivi sõnadele. Matusetalituse, pühitsemise ja õnnistamise viisid läbi piiskop Taul koos õpetaja Kadakaga.

Järelehüüdeid alustas suursaadik Kaljurand, lugedes ette esmalt president Toomas Hendrik Ilvese läkituse, kelle poolt oli ka pärg ja välisminister Urmas Paeti järelehüüde. Suursaadik Kaljuranna sõnavõttu täiendas asjur Kruuv Juhan Liivi luuletuse „Ta lendab mesipuu poole” sõnadega. Aupeakonsul Laas Leivat meenutas neljapäevaõhtuseid kokkusaamisi, kus arutati Eesti vabastamist. EKN’i esimees Markus Hess meenutas Ilmar Heinsood kui suurt patriooti ja Paavo Loosberg esindas Soomepoisse, ühtlasi avaldades, et kadunu põrm viiakse kodukohta Eestis.

Thomas Heinsoo meenutas oma isa kui õnnelikku inimest ja kuidas ta oli kangekaelne ja diplomaat samaaegselt, samuti kui ta vanaisa, kes oli nõus mõisnikku teretama, aga mütsi ei võtnud peast. Estica senior Tõnu Tõsine mälestas kadunut kui auvilistlast nimetades ühtlasi, et Heinsoo oli veel mitmes organisatsioonis auliige.

Akadeemilised mehed kogunesid kirstu juurde, et laulda traditsioonilist „Üks vendadest on lahkunud”. Nii võimsalt pole seda laulu kaua aega lauldud. Sellega lõppes jumalagajätt kirikus.

Enn Kiilaspea


Ilmar Heinsoo mälestamine jätkus Toronto Eesti Majas. Peied juhatas sisse ja ütles palvuse õp. Kalle Kadakas.

Merli Tamtik oma sõnavõtus mainis, et kuigi ta ei tundnud Ilmar Heinsood isiklikult on ta tänulik, et sai oma magistritööd kaitsta tänu Ilmar Heinsoo stipendiumi fondi abile. Fond allub Toronto Ülikoolile ja ülikooli kolleegium valib sobivad stipendiaadid.

Seejärel võttis sõna Laas Leivat, meenutades rinde- ja sõjakoolikaaslasi, kellest Ilmar Heinsool oli jäänud nostalgilisi mälestusi Soomes.

Dr. Olev Träss meenutas Ilmar Heinsoo loengut Metsaülikoolis, kuidas peale sõda kopteeriti Briti luure poolt vabatahtlikke, kes olid nõus parašütistidena Balti riikidesse naasma, et abiks olla vastavates vastupanuliikumistes. Operatsioon nurjus, kuna britid ise avastasid N. Liidu informaatoreid oma salateenistuses.

Thomas Heinsoo avas veel oma isa inimese ja perekonnapeana ning tänas kõiki, kes isa tema viimsele teekonnale saatma olid tulnud ning samuti kõiki, kes kaastundeavaldustega perekonna leina on aidanud leevendada.

Eesti Elu

Read more