Subscribe Menu

Juhtkiri – Mida teha emakeelepäeval?


Esmaspäeval, 14. märtsil tähistatakse emakeelepäeva, seda nii kodumaal kui kõikjal mujal, kus elab eestlasi, eesti keele rääkijaid ja huvilisi, kelle jaoks on kallis ja oluline see väike keel, mida kõneleb maailmas emakeelena umbes miljon inimest.

Koolides ja raamatukogudes, kindlasti ka paljudes töökohtades pööratakse sel päeval erilist tähelepanu eesti keelele mitmete üritustega ja ka lihtsalt meie keele ja kultuuri olulisuse teadvustamisega.

Eesti Rahvusraamatukogu keskendub tänavusel emakeelepäeva konverentsil, mis kannab nime „Selges eesti keeles“, sellele, kuidas hoida eesti keelt ja igapäevaseid sõnumeid lihtsa ja arusaadavana. Üritusel saavad sõna mitmed spetsialistid; käsitletavate teemade hulgas on ka eesti keel välismaal elades ja eesti keele kasutamine kakskeelsetes peredes.
Foto: ERR.EE - Emakeelepäeva konverents "Selges eesti keeles"

Esmaspäeval, 14. märtsil tähistatakse emakeelepäeva, seda nii kodumaal kui kõikjal mujal, kus elab eestlasi, eesti keele rääkijaid ja huvilisi, kelle jaoks on kallis ja oluline see väike keel, mida kõneleb maailmas emakeelena umbes miljon inimest.

Koolides ja raamatukogudes, kindlasti ka paljudes töökohtades pööratakse sel päeval erilist tähelepanu eesti keelele mitmete üritustega ja ka lihtsalt meie keele ja kultuuri olulisuse teadvustamisega.

Eesti Rahvusraamatukogu keskendub tänavusel emakeelepäeva konverentsil, mis kannab nime „Selges eesti keeles“, sellele, kuidas hoida eesti keelt ja igapäevaseid sõnumeid lihtsa ja arusaadavana. Üritusel saavad sõna mitmed spetsialistid; käsitletavate teemade hulgas on ka eesti keel välismaal elades ja eesti keele kasutamine kakskeelsetes peredes.

Üks emakeelepäeva oodatumaid sündmusi on Vikerraadio e-etteütlus, mis toimub koostöös Eesti Keele Instituudi ja Haridus- ja Teadusministeeriumiga. See on juba 15. korda toimuv üritus, kus oma oskusi saab proovile panna mitmetes erinevates kategooriates.

Mis on keele suhtes loomulik Eestis elades, pole seda võõrsil. Kuigi osad probleemid isegi kattuvad. Eestis muretsetakse, et noored asuvad kohati liiga kergekäeliselt igapäevavestlustesse ingliskeelseid sõnu pilduma, kuigi Eestis üles kasvades on ju kõik vastavad eestikeelsed sõnad selged. Võõrsil on pigem mure, et eesti juurtega lapsed omandaks korralikult eestikeelse sõnavara ja grammatika, kõne- ja kirjakeele, kuigi see viimane ei pruugi tulla kergelt, kui igapäevane kooliharidus ja terminoloogia on teises keeles. Ja kas ongi alati vaja nõuda noortelt laitmatut kirjakeelt – kui on olemas oskus suhelda ja huvi keele vastu, saab alati lugemusega või muul viisil ka kirjakeelt edasi arendada.

Kui näiteks paljudes välis-eesti kodudes pole veel kindlalt väljakujunenud emakeelepäeva tähistamise traditsioone, võiks rakendada oma loomingulisust ja neid luua. See on midagi niisugust, millesse saaks kaasata pere mitmeid põlvkondi, kes kõik rikastavad seda päeva oma keelelise panusega, näiteks uute sõnade omandamine. Üks võimalus on sel päeval kasutada kodudes vaid eesti keelt – aga see pole paraku välismaal elades alati kuigi reaalne ega kergesti teostatav. Võimaluste hulgas on eestikeelsete mängude mängimine, mida leiab rohkelt internetist. Isegi kui peres pole parajasti koolieelikuid või koolilapsi, on mängimine ka täiskasvanutele huvitavaks vahelduseks, andes uusi keelelisi kogemusi.

Kanadas on rõõmustavalt palju noori peresid, kes soovivad kasvatada lapsi eesti keele keskkonnas, ka neis peredes, kus mõlemad vanemad ei räägi eesti keelt. See on loomulik ja igapäevane pühendumine, mis toob tagasi palju rõõmu ja tänulikkust.

Kaire Tensuda, Toronto


Read more