Subscribe Menu

Kiri Metsaülikoolist

On vähe aega kirjutada, kuigi tahaks hõisata kõigile siin toimuvast. Sobib vanalt postkaardilt loetud klishee "Kahju, et te siin ei ole!" sest filmilõiku ei saa leheveerul praegu veel kuidagi edastada.

Metsaülikooli kava on tihe ja kui parasjagu ei kuula või räägi kellegagi, siis tahaks hetkekski kuumaksköetud kaljukünkal istuda ja Muskoka metsadesse saabunud ideaalset suveilma nautida.

Siiamaani (kolmapäeva keskpäevaks) on kõige enam laineid meie seas löönud kaugemalt tulnud Tiit Pruuli ja Sirje Kiin.
Ettevõtja, (aja)kirjanik ja maailmarändur Tiit Pruuli rääkis Metsülikoolis Eesti ajakirjandusest, ajakirjanduse rollist nõukogude ajal ja iseseisvas Eestis. Foto: MÜ

On vähe aega kirjutada, kuigi tahaks hõisata kõigile siin toimuvast. Sobib vanalt postkaardilt loetud klishee “Kahju, et te siin ei ole!” sest filmilõiku ei saa leheveerul praegu veel kuidagi edastada.

Metsaülikooli kava on tihe ja kui parasjagu ei kuula või räägi kellegagi, siis tahaks hetkekski kuumaksköetud kaljukünkal istuda ja Muskoka metsadesse saabunud ideaalset suveilma nautida.

Siiamaani (kolmapäeva keskpäevaks) on kõige enam laineid meie seas löönud kaugemalt tulnud Tiit Pruuli ja Sirje Kiin.

Eestist abikaasa ja 4-aastase pojaga kohale tulnud maailmarändur, ajakirjanik-kirjastaja Tiit pidas avaloengu meedia rollist iseseisvas Eestis. Tema ulatuslikke teadmisi tänapäeva Eesti igast vallast võib vaid imetleda. Tiit Pruuli oli taasiseseisvusele eelnenud ja järgnevatel aastatel välisminister Lennart Meri pressiesindaja ja peaminister Mart Laari nõunik. Ta oli valimisliidu Isamaa ja Lennart Meri valimiskampaania üks korraldajatest 1992. aastal. Aastast 2005 on Tiit Pruuli osanik AS-is Go Group. Eriline au oli koos temaga viibida Anton Õunapuu lipuväljakul 20. augustil Eesti taasiseseivuspäeva tähistamisel, kuna tema oli tol päeval 22 aastat tagasi üks neist, kes kivimürakatega kindlustatud Toompealt edastas maailmale uudiseid. Ta meenutas toimunut kõrvuti lehvivate sini-must-valge ja MÜ lippude all.

Kirjandusteadlane ja kriitik Sirje Kiin käsitles legendaarse luuletaja, näitleja, lavastaja ja laulja Juhan Viidingu elu ja surma, tema loomingut ja perekondlikku tausta. Foto: MÜ

Niisama südi on mitme ringi juhendaja kirjandusteadlane ja (aja)kirjanik Sirje Kiin, kes on pärit Eestist ja elab praegu Lõuna-Dakotas. Viimasel ajal tuntud Marie Underi rambivalgusesse toojana, tutvustab ta MÜ-lastele tänavu hoopis legendaarset luuletajat ja näitlejat Juhan Viidingut (1948-1995). Tema loeng kannab pealkirja “Juhan Viidingu tähendus”, ning sellest on võimalik teistelgi elamust saada järgmisel nädalal Tartu College’is. Endise raadiohääle Sirje Kiini esitlus on ise nagu luule – palsam kõrvale ja hingele. Juhan ja Sirje tuletavad koos meelde, kui imeline võib olla eesti keel.

Toronto Ülikooli professor Mihkel Tombaku loeng lahkas “Occupy Wall Street” liikumist ja käsitles  ettevõtete erinevaid vorme, nende sotsiaalset vastutust, keskonna reostamist ja ühiskondlikku ebavõrdsust. Fotol proovib professor Tombak okupeerida Metsaülikooli. Foto: MÜ
Toronto Ülikooli professor Mihkel Tombak kõneles ettevõtete ühiskondlikust vastutusest ja Toomas Sepp küsis oma loenguga, kust meie probleemid tulevad, pakkudes uusi lahendusi tänapäevasest budistlikust mõtteviisist. Mihkel jätkas teemat puude vilus, Toomas aga meditatsiooni huviringi ujumissillal. Teisipäeval kõlas peamajast elavat muusikat. Kohal oli muusik Armas Maiste, kes tutvustas oma armastust ja meie kõigi pärimust – klassikalist muusikat ja dzhässi. Üllatusi on iga kivi taga, seesama dzhässimeister huvitub II maailmasõja aegsetest lennukitest ja balti-soome-vene õhulahingutest, ning laskus huviringide ajal sellesse orbiiti. Hetkel kõneleb endine rakendusfüüsik ja insener Keto Soosaar sildadest, kosmosest ja molekulidest – mõistagi meile kõigile arusaadaval tasemel. Siin jagatakse mõtteainet igast ilmakaarest ja iga kandi pealt; kõik ei ole Eestist, aga kõik on eestikeelne.

Igal hommikul toimuvad Metsaülikoolis eesti keele ja kõne grupid (EKK). Tänapäevase eestikeelse slängi EEK grupp. Vas.: (näod ettepoole) Taavo Tombak, Elias Gates-Kass, grupi juhataja Hans Soots ja   selleaastase MÜ rahvatantsuõpetaja Eestist Leaanika Parra. Foto: MÜ
Hommikul luusisin puude vahel, pildistasin ja ütlesin sõna sekka ühele eesti keele ja kõne rühmale, kus istus koos kümmekond noort – kes USAst, kes Uus-Meremaalt, Eestist või siitsamast. Teemaks oli eesti släng ehk mahlakas ja naljakas väljendimaailm ning juhendajaks Torontos sündinud ja Eestis sirgunud Hans Ashton Soots. Nende noorte peale mõtlen kõige enam: kuivõrd nad sellest loengust üldse aru said ja kuivõrd see neid köitis… Nemad on baromeetriks ja meeldetuletuseks, et kõik ei ole endastmõistetav, paljutki tuleb õigesti edastada ja lahti seletada. Õnneks on enamik asju loomulikus õhkkonnas loomulikud, ka järelpärimine. Õhtuti lubasime üritada algatada sõnade pildumise sessiooni, kus toome lagedale päeva jooksul kuhjunud uudissõnu. Kellel on neid rohkem, kellel vähem siinse ca 80 inimese seas. Osavõtjate nimekirjas on 94 nime ja veel 16 lapsenime, kuid nad tulevad ja lähevad nagu tegusad inimesed ikka.

Eile õhtul käidi hiiel esivanemaid meenutamas, täna õhtul toimub kohal-loodud muusika vabaõhukontsert. Kurb on, et Pruulide pere lahkub edasisele rännakule, aga oodata on lisavägesid Eestist, k.a. inglise/eesti raamatu “Kalevipoeg: the Estonian National Epic / eesti rahvuseepos”
peatoimetajat Marin Laaki. Siinnegi loodus ei salli tühja kohta.

Igal päeval on lisaks huviringide valikule (sh regilaul, käsitöö ja ellujäämine metsas) ka rahvatantsutund Eestist tulnud noore juhendaja Leaanika Parraga. Õhtuti näidatakse värskemaid eesti filme, lasteseltskonnal on oma tasemel põnev eestikeelne programm, kanuud ootavad rannas, nagu ka Sissiküla saun. Kõige enam ootavad uued tutvumised ja jutuajamised; ideed ja mõttevahetused. Äärmiselt huvitav ja sõbralik seltskond on koos väga kaunis kohas. Uued niidid loovad kokku põneva lõime. Eks näis, millised me nädala lõppedes oleme; milliseid võimalikke uusi mustreid ja värve kandma hakanud oleme. Ootame teidki ja kohtumiseni jutujätkus.

Teie Riina Kotkajärvel

Read more