Subscribe Menu

Kommentaar: Eesti elanike usuküsimusest rahvaloenduses

Eelmises lehes (EE #44) kirjutasime Eesti Statistikaameti avaldatud andmetest, mille kohaselt üle poole Eesti elanikest ei pea omaks ühtegi usku. 3. novembril ilmus ERR portaalis teemaga seonduv kommentaar, mis kindlasti pakub huvi ka meie lugejaile.

Esimese asjana tuleb märkida, et rahvaloendus ei ütle meile midagi eestlaste ,,usklikkuse“ kohta, millest pärast iga rahvaloenduse religiooni kohta käivate andmete avalikustamist ikka ja jälle juttu tehakse.

Eelmises lehes (EE #44) kirjutasime Eesti Statistikaameti avaldatud andmetest, mille kohaselt üle poole Eesti elanikest ei pea omaks ühtegi usku. 3. novembril ilmus ERR portaalis teemaga seonduv kommentaar, mis kindlasti pakub huvi ka meie lugejaile.

Esimese asjana tuleb märkida, et rahvaloendus ei ütle meile midagi eestlaste ,,usklikkuse“ kohta, millest pärast iga rahvaloenduse religiooni kohta käivate andmete avalikustamist ikka ja jälle juttu tehakse.

Rahvaloendusel küsiti ,,usu omaks pidamise“ kohta, millele võib vastata kuuluvuslikust aspektist, st inimene kirjeldab oma kuuluvust mingi kiriku liikmena. Samuti võivad jaatavad vastused viidata seotusele vastava usutraditsiooniga nt ajaloo ja kultuuri kaudu (,,kultuurreligioon“). Seega võiks öelda, et rahvaloendus kaardistab mingit positiivset hoiakut usuliikumiste suhtes, kusjuures kõigist võimalikest valikutest sai ära märkida ainult ühe.

Täiesti iseküsimus on muidugi see, kui mõttekaks sellise küsimuse esitamist võiks pidada. Muidugi, et longituuduuringute andmed oleksid võrreldavad, ei tohi küsimuse sõnastust muuta. Samas, küsimus usu omaks pidamise järe...

Become a subscriber to continue reading!

Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.

Go to Subscription Plans

Read more