Subscribe Menu

Leedu Eestlaste Selts tähistas iseseisvuse taastamise aastapäeva näitusega

21. augustist kuni 18. septembrini oli Liia Urmani ja Leedu Eestlaste Seltsi korraldusel Vilniuses A. Mickevičiuse raamatukogus võimalik kõikidel huvilistel nautida Eesti ühe tunnustatuima naisfotograafi Annika Haasi näitust ,,Eesti naine: südamega tegija“. Näituse ning jazzmuusikute Helin-Mari Arderi ja Teet Raigu kontserdiga tähistas Selts Eesti Vabariigi 30. taasiseseisvumispäeva.

Annika Haas on dokumentaalfotograaf, kelle iseloomustamiseks võib kasutada väljendit sama näituse pealkirjast - naine, kes teeb asju südamega. Tema töödes peegeldub mõistmine ning austus teiste inimeste väärtuste suhtes ja nii püüdleb ta oma projektidega ühiskonna ühendamise poole. See aga on tänapäeval Eesti lõhestunud ühiskonnas aga nii oluline.
Leedu Eestlaste Selts märkis Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeva rändnäituse ja kontserdiga.

21. augustist kuni 18. septembrini oli Liia Urmani ja Leedu Eestlaste Seltsi korraldusel Vilniuses A. Mickevičiuse raamatukogus võimalik kõikidel huvilistel nautida Eesti ühe tunnustatuima naisfotograafi Annika Haasi näitust ,,Eesti naine: südamega tegija“. Näituse ning jazzmuusikute Helin-Mari Arderi ja Teet Raigu kontserdiga tähistas Selts Eesti Vabariigi 30. taasiseseisvumispäeva.

Annika Haas on dokumentaalfotograaf, kelle iseloomustamiseks võib kasutada väljendit sama näituse pealkirjast – naine, kes teeb asju südamega. Tema töödes peegeldub mõistmine ning austus teiste inimeste väärtuste suhtes ja nii püüdleb ta oma projektidega ühiskonna ühendamise poole. See aga on tänapäeval Eesti lõhestunud ühiskonnas aga nii oluline.

Tartu Ülikooli soome-ugri filoloogia õpingud on andnud Annika Haasile etnograaf-antroploogi pilgu, millega oma objekte vaadelda ja jäädvustada. Nii on saanud näitusteks etniliste vähemuste, nagu Eestis elavate moslemite ja mustlaste elud. Oma objekte, kelleks on enamasti inimesed, uurib ta alati sügavuti minnnes ja see sügavus kajastub ka tema fotodel. Annika Haasi tuntumaks näituseks on ilmselt Lennukivaatlejad, mida on näidatud ka nii New Yorgis kui Washington, DC-s. Viimane näitus Kasvuhooneefekt viib vaatajaid noorte põlvkonda, kes valutab südant Maa tuleviku pärast ning proovib vanemale generatsioonile märku anda, et tarbimiskultuurile ehitatud maailm ei saa lõputult kesta.

Vilniuses näidatud ,,Eesti naine: südamega tegija“ kohta on öeldud nii: ,,Ikka veel kipub tõsiasi olema ühiskondlik olukord, milles naised on märgistatud absoluutse Teisena ilma suurema võimaluseta seda kohta muuta. Kuigi maailm on endiselt meeste poole kaldu, sõltub selle toimimine ikkagi naistest. Näituse autor julgeb seda väita ainuüksi nende väheste portreteeritud Eesti naiste tegude põhjal, sest juba see pisike seltskond on väega, mis on andnud kokku tohutu jõu ja energia Eesti 30-aastases teekonnas olla iseseisev toimiv ja edukas riik. Riik ei ole poliitikud, vaid inimesed, kes oma igapäevaelus ja töös panustavad oma südame ja tegemistega rohkem kui iseenda heaks. Kui kohtate oma teel siin vastu vaatavaid naisi, öelge neile aitäh.“

Näitus on nüüdseks raamatukogu seintelt maha võetud, aga kuna tegemist on rändnäitusega, siis soovijatel on võimalik seda ka enda kogukondadesse näitamiseks toimetada. Selleks tuleb ühendust võtta näituse kuraatori Liia Urmaniga (e-post: urman@lorensas.eu)

Näitust ja sellega kaasnevat kontserti toetasid Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu, Eesti Kultuurkapital, EV Kultuuriministeerium, Integratsiooni Sihtasutus, Euroopa Eesti Seltside Koda ja Eesti Vilniuse Saatkond.

Portreed Annika Haasi näituselt ,,Eesti naine: südamega tegija“