Subscribe Menu

Maarika pulmad

Saabusin just USAst, kus pole 5 aastat käinud. On omamoodi naljakas, kuidas aastate möödudes ei saa enam milleski kindel olla, ka vanas heas USAs on viie aasta jooksul paljugi muutunud.

Esiteks lennureis. Lennukid olid sel korral mugavamad ning pakutud toit maitsvam. USA toll teenindas meid kiiresti ja sõbralikult. Keegi ei tõstnud tüli ka sellest, et USA viisaga Heli seisis koos minuga USA kodanikele mõeldud järjekorras.

Mu õemees Arijs (lätlane) viis meid lennujaamast oma koju Queensi, Astorias. See on tüüpiline, täiesti muutusteta New York. Heli ootas juba kannatamatult poodidesse pääsu.

Tulime Heliga mu tütre Maarika pulma. Maarika peigmees Georg tuli mullu Eestisse Maarika kätt paluma.
Imekaunis pruut Maarika. Foto: Erakogu

Saabusin just USAst, kus pole 5 aastat käinud. On omamoodi naljakas, kuidas aastate möödudes ei saa enam milleski kindel olla, ka vanas heas USAs on viie aasta jooksul paljugi muutunud.

Esiteks lennureis. Lennukid olid sel korral mugavamad ning pakutud toit maitsvam. USA toll teenindas meid kiiresti ja sõbralikult. Keegi ei tõstnud tüli ka sellest, et USA viisaga Heli seisis koos minuga USA kodanikele mõeldud järjekorras.

Mu õemees Arijs (lätlane) viis meid lennujaamast oma koju Queensi, Astorias. See on tüüpiline, täiesti muutusteta New York. Heli ootas juba kannatamatult poodidesse pääsu.

Tulime Heliga mu tütre Maarika pulma. Maarika peigmees Georg tuli mullu Eestisse Maarika kätt paluma.

See sentimentaalne zhest oli väga liigutav. Georgil on kaks imearmsat last – tütar Hannah ja poeg Chase. Jah, tänapäeval on olud sellised, tekivad nn kärgpered. Minu lapsepõlves oli see harukordne erand.

Pruudi isa Viido (esiplaanil) ja vend Eerik Polikarpus.Teadsin, et Maarika on sukeldunud pulmade korraldamisse, seepärast jäime Heliga New Yorki neljapäevani ning siis ma sõitsin üksinda rongiga pulmapaika Albanysse.
Laulatus toimus ligi 300 aasta vanuses katedraalis. Maarika oli vaieldamatult kõige kaunim pruut, teda altari ette saates olin uhkusest lõhkemas.
Laulatuse ajal, kui pruutpaar oma tõotusi vahetas, lasksin silmade eest mööda Maarika lapsepõlve, kuidas ta 30 aastat tagasi sündis, tema esimesed sammud ja esimesed sõnad, joonistused… Ükski isa ei saaks unistada paremast tütrest ja toredamast väimehest.

Kui Maarika oli 6. aastane, tekkisid mul suured lahkhelid tema emaga. Lebasin ühel õhtul Maarika kõrval, kui ta äkki ütles: „Issi, ma armastan sind rohkem kui vikerkaart! Ja sa tead, kui väga ma vikerkaart armastan!” Kirjutasin laulu pealkirjaga „Vikerkaar”, mida eesti keeles esitab Karl Madis. Ikka ja jälle tungib mulle seda laulu esitades nutt kurku. Imetlesin oma väikest „vikerkaart”, tema toredat venda Eerikut ja tundsin suurt uhkust.

Hiljem, pulmapeol, palus Maarika mind selle laulu saatel tantsima. See on vaieldamatult mu elu üks kaunimaid hetki! Olen Georgile selle idee eest väga tänulik. „Vikerkaart” lauldes või kuulates ei meenu mulle enam purunenud abielu, vaid Maarika pulmad ja meie tants.

Oli vast imeline jaanipäev!

Viido Polikarpus

Read more