Subscribe Menu

Mõte pühapäevaks Mart Salumäelt – Septembri esimese pühapäeva teemaks on „Jeesus – meie aitaja“


Vana testamendi laulik kuningas Taavet on ammustel aegadel laulnud: Õnnis on see, kelle abi on Jaakobi Jumal, kelle lootus on Issanda peale, oma Jumala peale. Ps 146:5

Kelle peale loodame meie tänases päevas? Kes on meie abimees kõige ärevuse ja kriiside keskel, mis tänast maailma vaevavad? Mõned on valinud iseend oma lohutajaks ning asunud reaalsust tulihingeliselt eitama ja oma soovmõtlemisi teistelegi kuulutama. Teised on pööranud pilgud poliitikute poole ning nõuavad neilt lahendusi. Kolmandad usuvad inimmõistuse piiramatusesse ja ootavad teaduselt rohtu, mis kogu viletsuse õnneks muudab.
Praost Mart Salumäe. Foto: Peeter Põlder (2019)
Foto: Peeter Põldre

Vana testamendi laulik kuningas Taavet on ammustel aegadel laulnud: Õnnis on see, kelle abi on Jaakobi Jumal, kelle lootus on Issanda peale, oma Jumala peale. Ps 146:5

Kelle peale loodame meie tänases päevas? Kes on meie abimees kõige ärevuse ja kriiside keskel, mis tänast maailma vaevavad? Mõned on valinud iseend oma lohutajaks ning asunud reaalsust tulihingeliselt eitama ja oma soovmõtlemisi teistelegi kuulutama. Teised on pööranud pilgud poliitikute poole ning nõuavad neilt lahendusi. Kolmandad usuvad inimmõistuse piiramatusesse ja ootavad teaduselt rohtu, mis kogu viletsuse õnneks muudab.

Väike, kuid seda ustavam osa usub, loodab ja armastab ning palvetab Issanda poole. See on pühade jääk. Alles jäänud õigete hulk, kellest Piiblis nii mõnelgi korral jutustatakse. Inimesed, kelle ustavate palvete ja rahu rajava elulaadi kaudu Jumal on inimkonnale korduvalt armuline olnud. Seega tänane päev ei erine muistsest maailmast kuigi palju. Inimese usk on nõder ja meel heitlik aegade algusest alates. Iga ajastu suureks õnnistuseks on, kui iseenesetarkuse keskel või koguni asemel osatakse märgata, mis nõu Looja tarkus meile annab. Seega ka praegusel ajal on iga palveks alandunud süda ja ristatud kätepaar maailma pääsemiseks eriliselt suure väärtusega.

Pühapäeva evangeelium jutustab loo, kuidas Jeesus tervendas kurdi ja kidakeelse: Üles taevasse vaadates õhkas Jeesus ja ütles kurdile ja kidakeelsele: „Effata!?, see on Avane!?“ ja ta kõrvad avanesid kohe ja ta keelekütke pääses valla ning ta rääkis korralikult. Mk 7:34-35

Jeesuse imetegude kirjeldused lõpevad moel või teisel nii, et tervenenu või tervenemist pealt näinud inimesed hakkavad ülistama Jumalat. Jumala tegu, tema puudutus inimese hinges loob vabanemise tänuliku rõõmu.

Tänase päeva murede keskel vajame vabanemist ja lunastust. Näiliselt oleme me vabad ja sõltumatud ju küll. Aga kui osatakse oma arvamusvabadust kasutada üksnes kurtmiseks, tagarääkimiseks ja oma soovmõtlemiste korrutamiseks, ollakse end ise patu meelevalda aheldatud. Kui kasutatakse avalikku sõna nii, et see haavab ja halvustab inimesi ning lõhestab kogukondi, siis teenitakse kõike muud kui Jumalat. Ja ega taoliselt käitudes polegi silmi nägemaks ega südant mõistmaks Jumala armu imelisust ega tema tegude vägevust.

Palugem siis Jumalat, et tema imeline puudutus võiks vabastada iseka rahulolematuse patua helasit ka need, kes neid ahelaid ise endale valmistavad ja lunastada hukatusest ka need, kes veel ise oma tõelist häda näha ei suudagi.

Issand Jumal, Sina üksi võid tervendada ihu ja hinge. Ava meie kõrvad, et me kuuleksime Sinu püha sõna, ja puuduta meie huuli, et me võiksime ühineda Sinu lunastatute kiituslauluga. Kuule meid Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti. Aamen.

praost Mart Salumäe


Read more