Subscribe Menu

Mõtteid mõtlevast luuletajast

Teisipäeva, 8. oktoobri õhtul kõneles Tartu College'i saalis prof Jüri Talvet teemal „Luuletaja ning mõtleja Juhan Liiv."

Õhtu avas TC president Jaan Meri, juhtides tähelepanu TC Kultuuriprogrammi raames toimuvaile üritusile lähitulevikus. Külaliskõneleja tutvustuseks andis ta sõna viimase sõbra ja kirjandusliku kaastöölise prof Harvey Lee Hixile Wyomingi ülikoolist.
Jüri Talvet esinemas - foto: Piret Noorhani

Teisipäeva, 8. oktoobri õhtul kõneles Tartu College'i saalis prof Jüri Talvet teemal „Luuletaja ning mõtleja Juhan Liiv.”

Õhtu avas TC president Jaan Meri, juhtides tähelepanu TC Kultuuriprogrammi raames toimuvaile üritusile lähitulevikus. Külaliskõneleja tutvustuseks andis ta sõna viimase sõbra ja kirjandusliku kaastöölise prof Harvey Lee Hixile Wyomingi ülikoolist.

Kahjuks viibis tutvustaja hetkel Lõuna-Koreas ning pidi edastama oma kõne video vahendusel. Tervituskõne heasoovlik ja tunnustav alatoon korvas füüsilise eemaloleku kahjutunde.

Prof Talvet alustas oma ettekannet tänuga Eesti Kultuurkapitalile, kes toetas tema siiasõitu, samuti kohalikele korraldajaile eesotsas Jaan Meri ja Piret Noorhaniga. Selgitas enda rolli Juhan Liivi tutvustusel, mis võib tunduda võõrastavana, kuna ta tegeleb eeskätt euroopa kirjandusega, eesti kirjandus pole tema eriala. Juhtus aga nii, et talle omistati 1991. aastal Juhan Liivi luulepreemia ning samast aastast alates kuulub ta selle auhinna žüriisse. Seega tekkis sügavam arusaam Liivist.

Juhan Liivi luulet on seni peetud tõlkimatuks, eriti Friedebert Tuglase hinnangu kohaselt. Seetõttu Liivi ka väljaspool Eestit eriti ei tunta. On olemas kaks tõlget vene keelde (mis ka pole erilist tähelepanu äratanud) ja üks esperanto keelde. Üritades seda keelepiiri ületada, tõlkis kõneleja koos ühe sõbraga väikese valiku hispaania keelde. Tekkis mõte töötada koos Harvey Hixiga. Selle koostöö tulemusena valmis kogu „Meel paremat ei kannata – The Mind Would Bear No Better”, mis ilmus Tartu Ülikooli kirjastusel a. 2007.
Kirjastus „Tänapäev” tegi ettepaneku koostada suurem valik Liivist. Käesoleval aastal ilmuski ulatuslik kogu „Lumi tuiskab, mina laulan”. Loomuliku järjena sellele valmis, taas Harvey Hixi kaasabil, kahekeelne kogu „Snow Drifts, I Sing”. Seda kogu oli soovijail võimalik kohapeal omandada.

Liivi tõi laiema avalikkuse ette Tuglas. Hiljem on teda ulatuslikult uurinud Aarne Vinkel. Luuletaja ise oma eluajal ühtki kogu ei avaldanud, tal polnud selleks majanduslikke võimalusi. Tuglase koostatud esimese kogu tiraaž hävitati, kuna luuletaja polnud sellega rahul. Algul ei leidnud Liivi luule ka Eestis erilist vastukaja. Koolidesse viis tema luule Mihkel Kampmaa, kes Liivi väga austas ja hindas, sama joont jätkas hiljem Karl Mihkla. Aastast 1930 kuulub Juhan Liiv meie suurimate kirjanike hulka.

Kõneleja rõhutas muuhulgas, et Liiv ei olnud kaugeltki vaid lüüriline luuletaja, vaid ka filosoof, mõningal määral isegi sarkastik. Ta vaidles innukalt vastu Tuglase arvamusele, et Liiv oli nagu ime, kes alles oma vaimuhaiguse perioodil hakkas kirjutama häid luuletusi. Tal oli neid ka enne haigestumist. Kuulsaks on saanud just need luuletajad, kel on kujundite taga mingi ühtne filosoofia. Juhan Liivil on see olemas, kuid Tuglas sellele tähelepanu ei pööranud. Ka holism – elu terviklikkus, on Liivile omane, kannab tema filosoofiat.

Tuglase arvates jättis Liiv endast maha umbes 1000 luuletust, millest 300 väärisid avaldamist. Vinkel lisas sellele 76 uut luuletust, kõneleja ise avastas veel umbes tosina. Esitas nendest paar näidet. Ingliskeelseid luulenäiteid luges videolindilt Harvey Hix.

Kuigi kuulajaskond ei olnud eriti suur, tekitas ettekanne elavaid sõnavõtte, peamiselt tõlketeemalisi. Nagu ikka, jätkus keskustelu kohvi ja kringli juures.

Eerik Purje

 

 


 

Fotogalerii: Prof. Jüri Talveti loeng “Luuletaja ning mõtleja Juhan Liiv (1864-1913)”

Read more