Subscribe Menu

Olime Umbluu

Äsjane viimane pralle Eesti Majas, imeliku nimega, oleks võinud ikka emakeelne olla, kasvõi Viimane Plahvatus, tõi siin ajalehes sellest lugedes, ise kohale ei läinud, pidasin pidu hoopis peiedeks, ohtralt esile mälestusi.

Nende hulgas aegu, kui Lembitu Nuiamehed, vanemskaudid, korraldasid Tallinna Festivali. Raudhabemed lõid samuti kaasa, ka lipkonna lelled (isad) baaris, seal kus vaja. Lembitu sõtsed (emad) hoolitsesid köögi eest, Hilja Jukkum oli peakokk. Iga saal oli hilistundideni puupüsti täis, rääkimata Musta Kassi kõrtsist. Suures saalis esinesid muidugi meie tuntud ansamblid, solistid, rahvatantsijad.

Aga oli teisi esinejaid väiksemates saalides, kes nime ei olnud teinud. Jaak Järve eestvedamisel lõime oma laulugrupi. Jaak oli eeslaulja, esimest kitarri – akustilist – mängis Alar Allas, teist kidrat väntsutas allakirjutanu. Hollandlane Rob van Nood toetas bassil. Laulsime ühel häälel, mõnele laulule sepitsesime küll lõppakordiks trioole. Keskendusime tuttavale, sellele, mida ka laagris oli lauldud, materjal oli jubagi peas, ei pidanud sõnu õppima. 

Kava näiteid: Kõik maailma uhked roosid. Mats alati on tubli mees (oi kuidas s...

Become a subscriber to continue reading!

Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.

Try the first 8 weeks for $1.

Go to Subscription Plans

Read more