Subscribe Menu

Põgenikelaeva „Sarabande“ lugu – vanad fotod jutustavad.


Tallinna Meremuuseumis esitleti fotoraamatut 1949. aasta reisist üle Atlandi ookeani.


1949. aasta suvel läks Rootsist, Göteborgist teele laev “Sarabande”, sihtsadamaks Halifax Kanadas. Tegemist oli vana ja halvas seisukorras miinitraaleriga. Reis oli ohtlik ja keeruline, kuid lõpuks jõuti Halifaxi.

Raamatuesitlusel, mis oli ühtlasi Tallinna Kanada saatkonna esimene avalik üritus pärast koroona-aega, ütles avasõnad Kanada suursaadik Eestis Kevin Rex. Ta rääkis kahe riigi suhetest ning sellest, kui oluline on hoida ajalugu. Sõna said ka raamatu koostaja Meelis Liivlaid ja kirjastaja Hanno Ojalo. Kohal viibis teiste hulgas ka Eesti Vabariigi suursaadik Kanadas Toomas Lukk abikaasaga.
Raamatu koostaja Meelis Liivlaid oma teosega - foto Lea Kreinin (2020)


Tallinna Meremuuseumis esitleti fotoraamatut 1949. aasta reisist üle Atlandi ookeani.

1949. aasta suvel läks Rootsist, Göteborgist teele laev “Sarabande”, sihtsadamaks Halifax Kanadas. Tegemist oli vana ja halvas seisukorras miinitraaleriga. Reis oli ohtlik ja keeruline, kuid lõpuks jõuti Halifaxi.

Raamatuesitlusel, mis oli ühtlasi Tallinna Kanada saatkonna esimene avalik üritus pärast koroona-aega, ütles avasõnad Kanada suursaadik Eestis Kevin Rex. Ta rääkis kahe riigi suhetest ning sellest, kui oluline on hoida ajalugu. Sõna said ka raamatu koostaja Meelis Liivlaid ja kirjastaja Hanno Ojalo. Kohal viibis teiste hulgas ka Eesti Vabariigi suursaadik Kanadas Toomas Lukk abikaasaga.

Meelis Liivlaid on juristiharidusega koduloo-uurija. Temalt on juba varem ilmunud mitu raamatut Käsmust ja rannarahva elust. Mõte koostada fotoraamat merereisist laeval “Sarabande” tekkis Meelis Liivlaidil paar aastat tagasi, kui temani jõudsid Kanadast proua Naani Holsmeri saadetud fotod. Raamat ongi pühendatud Naani Holsmerile. Laeva “Sarabande” kapten oli Meelise vanaema onu Harald Adolf Männik – nii on raamatusse salvestatud ka tükike koostaja perekonnalugu.

Meelis Liivlaid ütles pärast üritust “Eesti Elule” antud intervjuus, et iga inimese lugu on kui väike killuke meie ühisest ajaloost. Kildudest – nii fotodest kui lugudest saab kokku panna suurema pildi. Meelis Liivlaid rääkis loo vanast merekarust, kes paar aastat tagasi tõi Käsmu Meremuuseumisse oma kulunud kohvri. Noore meremehena oli ta selle ostnud Murmanskist, seejärel oli kohver saatnud teda Siberisse küüditamisel ning hiljem veel teistelgi sõitudel. Kohvri muuseumisse toonud, lahkus mees ise kiiresti. Ka selle kohvri lugu on tükike Eesti ajaloost.

Harald Adolf Männik õppis Käsmu Merekoolis ja töötas erinevatel laevadel. Sõja lõpul sattus ta pagulasena Rootsi. Sealt hoogustus eestlaste edasiränne Kanadasse, kuna peljati, et Rootsi riik annab põgenikud välja Nõukogude Liidule. “Sarabande” lahkus 250-260 inimesega pardal, poolsada neist olid lapsed. Peale eestlaste oli laevas veel lätlasi, leedulasi ja poolakaid. Tolleaegse ajakirjanduse andmetel oli see “Walnuti” järel suurim Rootsist lahkunud pagulaste laev.

Masinarikke tõttu peatuti Iirimaal Corki sadamas. Reisijatel oli vähe raha, laeva aitasid parandada ja reisijate eest hoolitseda Corki elanikud ja Punane Rist. Merereis oli raske ja vaevaline. Ühe reisija kohta oli laevas ruumi vaid 55 cm laiuses. Meri oli tuuline ja rahvas jäi merehaigeks. Halifaxi jõuti 19. augustil, kuid ametlikku luba Kanadasse sisserändamiseks polnud. Kapten ja laeva-agent anti Kanadas kohtu alla immigratsiooniseaduse rikkumise eest. Hiljem nad siiski vabastati, kõigile reisijatele anti peatusload ning nad viidi sisserändajatele mõeldud laagrisse. Kapten Männik elas ja töötas hiljem Torontos ning suri seal 1973. aastal.

Raamatus on kõigi fotode juures antud tagaküljel olevad selgitused eesti ja inglise keeles. Lugeja ees avaneb vaade Harald Adolf Männiku elule ning auriku “Sarabande” reisile üle Atlandi ookeani. Raamatu lõpus on reisijate nimekiri, välisajakirjanduses ilmunud artiklid reisi kohta, laeval olnud inimeste tänukirjad, joonistused ja meenutused. Materjali leidmisel aitas kaasa Kanada immigratsioonimuuseum Pier 21.

Fotoraamatu andis välja kirjastus Ammukaar Kanada Suursaatkonna ja Nordea Panga toel.

Lea Kreinin, Tallinn

Raamatuesitlus toimus vastrenoveeritud meremuuseumis Paksu Margareeta tornis - foto Lea Kreinin (2020)

Avasõnad ütleb Kanada suursaadik Eestis Kevin Rex  - foto Lea Kreinin (2020)

Jutuhoos on suursaadikud- Toomas Lukk (keskel) abikaasaga ja Kevin Rex  - foto Lea Kreinin (2020)