Subscribe Menu

Prof. Olev Träss 90

Hiljuti tähistas juubelisünnipäeva lugupeetud prof. Olev Träss, kes on Toronto Ülikoolis töötanud enam kui 60 aastat ning on oma professionaalse igapäevatöö kõrvalt teinud palju Kanada eestluse heaks.

Prof. Trässi ametlikuks töökohaks (ka praegu) on olnud Toronto Ülikool alates 1. augustist 1958. Ta asus sinna tööle assistant professorina keemiainseneriteaduse ja rakenduskeemia osakonnas, olles saavutanud doktorikraadi keemiainseneriteaduse alal Massachusettsi Tehnoloogiainstituudist (MIT). Ta oli esimene professoritiitliga eestlane Toronto Ülikoolis, sest sai kohe sellele positsioonile (sel ajal oli tavaline esimesed aastad töötada lektorina).

Hiljuti tähistas juubelisünnipäeva lugupeetud prof. Olev Träss, kes on Toronto Ülikoolis töötanud enam kui 60 aastat ning on oma professionaalse igapäevatöö kõrvalt teinud palju Kanada eestluse heaks.

Prof. Trässi ametlikuks töökohaks (ka praegu) on olnud Toronto Ülikool alates 1. augustist 1958. Ta asus sinna tööle assistant professorina keemiainseneriteaduse ja rakenduskeemia osakonnas, olles saavutanud doktorikraadi keemiainseneriteaduse alal Massachusettsi Tehnoloogiainstituudist (MIT). Ta oli esimene professoritiitliga eestlane Toronto Ülikoolis, sest sai kohe sellele positsioonile (sel ajal oli tavaline esimesed aastad töötada lektorina).

Olev Träss sündis 9. oktoobril 1931 Tartus ning põgenes 1944. a. koos ema ja vanema vennaga kodumaalt Rootsi, kus lõpetas Stockholmis gümnaasiumi. Isa oli küüditatud 1941.a. juuniküüditamisel. Kanadasse Halifaxi saabusid nad 1951.a., sealt siirduti Torontosse.

Esimene töökoht oli Olevil ühes laboratooriumis tehnikuna ning tekkis kindel otsus ülikooli minna; ta valis keemiainseneri eriala. 1952.a. asus ta õppima Princetoni Ülikooli New Jersey’s USAs. Suurepärase õpilasena oli võimalik stipendiumi saada, mis kattis õppemaksu ja osa elamiskuludest; samaaegselt õpingutega asus ta tööle mitmel erineval kohal, olles viimase ülikooliaasta ka uurimisassistent.

1955.a. lõpetas Olev Träss ülikooli bakalaureusekraadiga. Parima lõpetajana pidas ta aktusel traditsioonilise ladinakeelse tervituskõne. Järgnes suvine töö keemiatööstuses ning edasised doktoriõpingud MIT’is kuhu sai stipendiumi firmalt General Electric – seda esmakordselt kolm korda järjest. Seega läks ta kohe doktoritööle ning vahepealset magistrikraadi ei teinudki. Doktorikraadi kaitses ta MIT-s 1958.a.

Tagasi Kanadas, asus ta tööle Toronto Ülikoolis, kus 10. tööaastal sai täisprofessoriks.

Esimesel tööst vabal aastal (ingl. k. sabbatical), 1968/69 läks Träss aastaks külalisprofessoriks Zürichi tehnikaülikooli Šveitsis. Järgmisel vabal aastal (1977/78) siirdus ta Prantsusmaale, Nancy tehnikaülikooli külalisprofessoriks, kus õnnestus akadeemilise töö kõrvalt palju mööda Lääne-Euroopat ringi reisida. Nad olid sealgi kogu perega – abikaasa Elvi ning lapsed Ülle ja Toivo.

Vabal aastal (1990/91) külastas ta Jaapani, Hiina ja mitmete Euroopa maade ülikoole.

Olev Träss on olnud ka Kanada riigi poolt professorite uurimistoetusi otsustava komisjoni liige, abiesimees ja esimees, keemia- ja metallurgiainseneriteaduste alal.

Omaette peatükk prof. Trässi elus on side ja tihe professionaalne koostöö Eestiga. Esmakordselt külastas ta kodumaad 1990. a. Ta kohtus Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) rektoriga, pakkudes abi nii programmide kui ülikooli struktuuri ümberkorraldamise valdkonnas. Lisaks on ta pidanud Eestis loenguid ja ettekandeid ja olnud mitmete doktoritööde väline hindaja. 1993.a. sai ta TTÜ audoktoriks.

Olev Träss läks Toronto Ülikoolist pensionile 1995.a., ent jäi edasi õpetama, tegelema uurimistööde juhendamisega, olles siiani tööalaselt aktiivne.

Suur on Olev Trässi roll Kanada eestluses. Ta on olnud paljude ettevõtmiste sünni juures: Tartu Instituudi ja Kotkajärve Metsaülikooli loojate hulgas jpt. Ta on olnud Tartu College’i asepresident, Eestlaste Kesknõukogu Kanadas liige ja juhatuse liige ning kuulunud mitmetesse organisatsioonidesse. Akadeemiliselt kuulub Olev Träss Korp! Fraternitas Liviensise ridadesse.

2007.a. autasustati Olev Trässi Eesti Valgetähe IV klassi teenetemärgiga. (EE)

****
Lugege ka pikemat Nädala portreed juubilarist, mis ilmus tema 60 a tööjuubelil EE#18, 18.04.2019.

*****

Eesti Elu ühineb juubeliõnnitlustega kauaaegsele kaastöölisele ja soovib jätkuvalt erksat vaimu ja teravat sulge!


Read more