Subscribe Menu

Sõna saba – Tüüne


See foto on tehtud 84 km Tallinnast põhjapool. Kui laev, mis Sind üle Soome lahe Helsingisse viib, sildub uues uhkes Länsiterminaalis ehk Lääneterminalis number 2, on Tyynenmerenkatu esimene tänav, mida Su päkk puudutab. Selle tänava ehk soome keeles katu (hääldatud „kadu“) ääres on ka esimene ja ikka veel kasutusel olev Länsi/satama, Läänesadama Terminal 1. See kõik asub omakorda suurel, arenduses oleval poolsaarel (kunagisel saarel) nimega Jätkäsaari, mis tähendab doki- või sadamatöölise ehk laevalaadija saart, mitte jätkusaart, mis muudkui läheb edasi, jätkub – see oleks jatkosaari. Oi, neid nüansse!
Mitte ainult eesti (ja saksa) keeles ei ole pikad liitsõnad. Eesti keeles siiski ei pisteta sõna „tänav“ või „tee“ nimele otse sappa, nagu fotol näha on, et tehakse nii soome kui ka rootsi keeles. Antud Helsingi tänavanime liitsõnalised koostisosad on: Tyynen/meren/katu, Stilla/havs/gatan. Rootsikeelne *stilla* kingib sarnase ingliskeelse vihje, millise mere ja sõnaga on tegu. Või äkki tundsite ennekõike siiski ära meiekeelse sõsarsõna „tüüne“? Foto: Riina Kindlam
See foto on tehtud 84 km Tallinnast põhjapool. Kui laev, mis Sind üle Soome lahe Helsingisse viib, sildub uues uhkes Länsiterminaalis ehk Lääneterminalis number 2, on Tyynenmerenkatu esimene tänav, mida Su päkk puudutab. Selle tänava ehk soome keeles katu (hääldatud „kadu“) ääres on ka esimene ja ikka veel kasutusel olev Länsi/satama, Läänesadama Terminal 1. See kõik asub omakorda suurel, arenduses oleval poolsaarel (kunagisel saarel) nimega Jätkäsaari, mis tähendab doki- või sadamatöölise ehk laevalaadija saart, mitte jätkusaart, mis muudkui läheb edasi, jätkub – see oleks jatkosaari. Oi, neid nüansse!

Olen tuttav eestikeelse sõnaga TÜÜNE vaid mere kirjeldusena. Silme ette tuleb selline liikumatu tume ja justkui paks vesi nagu elavhõbe. Meenutab paratamatult sõna TIINE – tiinuse seisundis olevat, „imetajate emaslooma füsioloogiline seisund loote kandmise ajal“ ehk n-ö loomade rasedus. Piltlikult öeldes tähendab tiine aga ka millegagi täidetud, millestki paks ja raske. Õhk oli lõhnadest tiine. Ootusest tiine vaikus. Viljadest tiined puud. *Hall hommik, pime taevas, unest veel tiine pea. (Ilmar Talve) Tundub olevat seos.

TIINEKAS on kõnekeeles teismeline, mis huvitaval kombel sarnaneb kõlalt sõnale teenager. Tüüne poole on ka sõna DÜÜN (ingl. dune), mille eestikeelsem vaste on luide, liivaluide. Düün olla ka füüsika termin – „jõu mõõtühik CGS-süsteemis“.

Maailma suurimat ookeani nimetavad soomlased Tyynimeri ehk Tyyni valtameri (valta/meri on pirakas meri – ookean). Eesti keeles Vaikne ookean, täis rahu, Mar Pacífico, rahulik meri, andis sellele nime 1521. aastal portugali meresõitja ja maadeavastaja Fernão de Magalhães (Ferdinand Magellan).

Kirjeldussõna tüüne tähendabki: „vaikne, rahus olev, rahulik, tasane, tüün.

A) looduse, eriti veekogu kohta: Tüüne veepind, vesi, laht. Meri on kõige tüünem hommikuti. Tiigi tüünel pinnal õitsesid vesiroosid. Jõe tüünet pinda kibrutas kerge tuuleiil. Tüüne õhk, suveõhtu, ilm.

B) inimese, tema loomuse, meeleolu, ilme vms. kohta: Tüüne ilme näol. Tüüned mõtted. Naise silmad olid tüüned. *Iris oli ta embuses tuim ja tüüne, ainult juhmid põsed õhetasid pisut. E. Soosaare tõlge. (Eesti keele seletav sõnaraamat)

Eesti etümoloogiasõnaraamat teatab, et tegu on soome-ugri tüvega. „Tüvi on kirjakeeles kasutusele võetud osaliselt soome keele eeskujul, murretes on see tuntud vaid kirderannikumurretes ja saarte murdes.“
On arvatud, et „süva“ on „tüüne“ tüve variant. Kusjuures eesti keelest on laenatud soome murdeline sykävä „sügav“. Ja siit on vaid samm või hüpe sõnani „süüvima“ – millegi sügavusse tungima, millessegi sügavuti tungima; süvenema. Tüüne veepind tõmbab süüvima selle näilisesse sügavusse küll. Vaga, tüüne vesi, sügav põhi.

Tyyne on ka soome naisenimi. Sarnaselt meie kaunitele nimedele Vaike ja Vaiki. Tyyne oli populaarsuselt esikümne ristinime seas aastatel 1900-1919 ning kadunud pole see kuhugi; pannakse plikatirtsudele praegugi. Ka teisendit Tyyni, aga seda oluliselt vähem.

Ka Eestis on 2021. aasta 1. jaanuari seisuga eesnimi Tüüne 13 naisel. (www.stat.ee/nimed) Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna juhataja on Tüüne-Kristin Vaikla.

See kaunis sõna loob rahuliku meeleolu nagu raske kaitsev tekk ja mälupiltidest tulvil lohutav unenägu, mis selle all ja abil sündida võib. Tüünet keelde süüvimist ehk sõnasüüvet!

Riina Kindlam, Tallinn