Subscribe Menu

Sügislugemist: Üks vanamees raius… 

„...üht jämedat puud“ jätkab laul. Edasi - „ta raius ja ohkas, mu kondid ja luud.“ Aastakümnete eest pähe õpitu, Perekonna valsi viisil, peab tänapäeval paika. Kirvega ammu tuttav, kuid metsakodus puude lõhkumine vajab miskipärast rohkem aega, kuna puhkepausid on sisse arvestatud. Ning pole kaua, kaua kirvega puid langetanud, selleks on kettsaag olemas.

„...üht jämedat puud“ jätkab laul. Edasi - „ta raius ja ohkas, mu kondid ja luud.“ Aastakümnete eest pähe õpitu, Perekonna valsi viisil, peab tänapäeval paika. Kirvega ammu tuttav, kuid metsakodus puude lõhkumine vajab miskipärast rohkem aega, kuna puhkepausid on sisse arvestatud. Ning pole kaua, kaua kirvega puid langetanud, selleks on kettsaag olemas.

Nooruses aga polnud sellist muret. Kotkajärvel sai skaudina õpitud, kuidas kirvega ümber käia. Parimaid lühiajalisi töökohti, mis elus on olnud, olid need paar aastat, kui olin hilisteismelisena nädalaks Metsaülikooli saunamees. Algas see siis, kui minust vanem skaudiveli Toomas Kann, kellega hästi läbi sain, pidas seda kohta. Pakkusin abi, võeti vastu. Mõnus oli kahekesi metsas surnud puid otsida, langetada, saagida, lõhkuda. Ning miski ei suutnud siis asendada augustikuu soojas päikeses saunasillal istumist, jalad vees, saun küdemas, kuumaveepaak täidetud, pesuruum puhastatud, luuaga ja rehaga hoone ümbrus koristatud. No see pole ju töö.

Mu üllatuseks pistis Toomas mulle hiljem kakskümmend dollarit pihku – ütles, et olin selle ära teeninud. $20 oli paras raha. Skaut nii ei tohiks ütelda, aga...

Consider digital subscription & you won’t miss out on your community!

  • Digital monthly

    $ 102 per year

    Select
  • Digital annually

    $ 95 per year

    Select
  • Print + Digital

    $ 160 per year

    Select

Read more