Subscribe Menu

Suhted Venemaaga ja kommunismipärandi ületamise katsed

Ilmunud Riigikogu Toimetistes 2022

Euroopa Liidu (EL) 2004.a. suurlaienemine tõi kaasa ka mitte ainult arvulise, vaid ka sisulise muutuse – kümnest uuest liikmesriigist pärines kaheksa kommunistliku totalitarismi all kannatanud maadest. Neile lisandusid a-st 2007 Bulgaaria ja Rumeenia (a-st 2013 veel ka Horvaatia). 21. sajandi esimese kümnendi lõpuks olid 27 liikmesriigist kümme kommunistliku diktatuuri pikaaegse kogemusega. 

Ilmunud Riigikogu Toimetistes 2022

Euroopa Liidu (EL) 2004.a. suurlaienemine tõi kaasa ka mitte ainult arvulise, vaid ka sisulise muutuse – kümnest uuest liikmesriigist pärines kaheksa kommunistliku totalitarismi all kannatanud maadest. Neile lisandusid a-st 2007 Bulgaaria ja Rumeenia (a-st 2013 veel ka Horvaatia). 21. sajandi esimese kümnendi lõpuks olid 27 liikmesriigist kümme kommunistliku diktatuuri pikaaegse kogemusega. 

Vana Euroopa kõhklused uustulnukate ja nende erineva tausta suhtes olid selgelt tuntavad juba liitumis-eelsel perioodil. Kuid esialgu aitas kahtlusi ületada optimistlik lootus, et globaliseeruv maailm on demokraatia, avatud turgude, seaduskorra ja inimõiguste kaitse raames nii või teisiti määratud ühinemisele ja koostööle. Silma torkas siiski peaaegu täielik huvi puudumine Ida-Euroopa uute liikmete mineviku vastu. Selline hoiak jätkus aastaid, ehkki ida-eurooplased korraldasid oma lähimineviku tutvustamiseks arvukaid üritusi. Mäletan A. Wajda uue filmi „Katyn“ demonstratsiooni Brüsselis, EP ühes suurimas saalis. Väline mulje oli meeliülendav – mitusada inimest mahutavas ruumis ei jätkunud istmeid, paljud seisid...

Become a subscriber to continue reading!

Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.

Try the first 8 weeks for $1.

Go to Subscription Plans

Read more