Subscribe Menu

Suvelavastus „Naine Salamandri tähtkujust“ Jäneda mõisas


Jäneda Pullitalliteatris esietendus 10. juulil 2021 suvelavastus „Naine Salamandri tähtkujust. Jäneda viimase mõisaproua lugu“, kus lavastaja Madis Kalmet on oskuslikult sidunud ja lavale toonud traagilised ajaloosündmused, keerulised inimsuhted ning samas lihtsa, ürgse vajaduse armastuse järele, mis segunevad nii Eesti kui Euroopa kultuurilooga. Lavastus põhineb ajaloolisel materjalil Jäneda viimase mõisaproua Maria Zakrevskaja-Benckendorff-Budbergi elust, mis oli täis seiklusi ja lähedasi suhteid selliste kuulsate meestega nagu R. B. Lockhard, M. Gorki ja H. G. Wells jt
Benckendorffide ehitatud ongi praeguseni säilinud mõisa peahoone ning abi- ja kõrvalhooned.

Jäneda Pullitalliteatris esietendus 10. juulil 2021 suvelavastus „Naine Salamandri tähtkujust. Jäneda viimase mõisaproua lugu“, kus lavastaja Madis Kalmet on oskuslikult sidunud ja lavale toonud traagilised ajaloosündmused, keerulised inimsuhted ning samas lihtsa, ürgse vajaduse armastuse järele, mis segunevad nii Eesti kui Euroopa kultuurilooga. Lavastus põhineb ajaloolisel materjalil Jäneda viimase mõisaproua Maria Zakrevskaja-Benckendorff-Budbergi elust, mis oli täis seiklusi ja lähedasi suhteid selliste kuulsate meestega nagu R. B. Lockhard, M. Gorki ja H. G. Wells jt
Benckendorffide ehitatud ongi praeguseni säilinud mõisa peahoone ning abi- ja kõrvalhooned.

Peaosa mängis Ursula Ratasepp, teistes osades olid Jaune Kimmel, Markus Luik, Helgur Rosenthal ja Karl Robert Saaremäe, kes kõik pakkusid vaatajatele suurepärase teatrielamuse.

Lavastuses püütakse lahti muukida salapärast naist, keda tuntakse nii Maria Ignatjevna Zakrevskaja, paruness Budbergi, proua Benckendorffi kui ka lihtsalt Mura nime all. Salamander on väga raskesti tabatav kiskja, kes muudab värvi vastavalt keskkonnale ning suudab vaenlasi haavata oma mürgise nahaga. Ohuolukorras jätab ta saba maha ja kasvatab hiljem uue. Mura poliitilis-geograafiline haare ulatus eelmise sajandi esimesel poolel Venemaast Inglismaani, hõlmates seal vahepeal ka Eestit, Itaaliat, Saksamaad ja teisi riike. Ajaloolased vaidlevad tänaseni, kas ja millise riigi spioon Zakrevskaja ikkagi oli ning kuidas tuli ta näiliselt puhtalt välja nii mõnestki sõjast ja revolutsioonist. Mura eriline anne seisnes meeste äravõlumises, ta pani endasse armuma nii Gorki, Wellsi kui ka hilisema James Bondi prototüübi Robert Bruce Lockharti.
Madis Kalmetil on õnnestunud lavale tuua väga heade osatäitjatega tõeline meistriteos. Kes Eestisse tulemas, soovitan soojalt Jänedale teatrisse sõita, et selles oma silmaga veenduda.

Lavastaja Madis Kalmet
Autor Kristiina Jalasto
Kunstnik Karmo Mende
Muusikaline kujundaja Peeter Konovalov (Ugala teater)
Valguskujundaja Emil Kallas
Produtsendid Enno Must ja Elo Kallas

Mailis Sütiste-Gnannt


Read more