Subscribe Menu

Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu täiskogu toimus Stockholmis


Stockholmi Eesti Majas said 3.–4. juunil kokku Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) saadikud ja Ülemaailmse Eesti Noortevõrgustiku (ÜENV) liikmed.

Paljudele oli see esimene füüsiline taaskohtumine pärast 2019 ESTO XII ülemaailmseid eesti kultuuripäevi Helsingis, Tartus ja Tallinnas.

Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu kohtumine algas sellel aastal rahvusvahelise konverentsiga “Me seisame Ukraina kõrval - ajaloolised ja praegused perspektiivid”. Sümboolse tähendusega oli konverentsi korraldamine Euroopa Parlamendi ruumides Stockholmi Euroopa Majas. Jah, Ukraina on oodatud Euroopa Liitu.

Stockholmi Eesti Majas said 3.–4. juunil kokku Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) saadikud ja Ülemaailmse Eesti Noortevõrgustiku (ÜENV) liikmed.

Paljudele oli see esimene füüsiline taaskohtumine pärast 2019 ESTO XII ülemaailmseid eesti kultuuripäevi Helsingis, Tartus ja Tallinnas.

Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu kohtumine algas sellel aastal rahvusvahelise konverentsiga “Me seisame Ukraina kõrval – ajaloolised ja praegused perspektiivid”. Sümboolse tähendusega oli konverentsi korraldamine Euroopa Parlamendi ruumides Stockholmi Euroopa Majas. Jah, Ukraina on oodatud Euroopa Liitu.

Konverentsil oli kolm arutelu blokki: ajalooline perspektiiv, NATO roll Euroopas ja infosõda.

Avasõnad ütles ÜEKNi esimees Aho Rebas ja külalisi tervitas Rootsi Europarlamendi saadik Karin Karlsbro. Venemaa võimujanu ja ajalookäsitlust lahkasid ajaloo professor Hain Rebas ja Rootsi Välispoliitika Instituudi direktor Martin Kragh. NATO uue rolli üle Euroopas arutasid Alexandra Ivanovi modereerimisel Gunnar Hökmark ja Björn von Sydow Rootsist, Inglise suursaadik Rootsis Judith Gough, Laima Andrikienė Leedust ja Marko Mihkelson Eestist. Globaalse infosõja teemal arutlesid Marcus Kolga Kanadast, Patrik Oksanen Rootsist, Jessikka Aro Soomest ning Hanna Liubakova Valgevenest. Lõppsõnad ütlesid Ukraina keskorganisatsiooni Rootsis esinaine Alina Zubkovych ja ÜEKN välispoliitika toimkonna esinaine Reet Marten Sehr Kanadast. Et COVID-19 pole veel kuskile kadunud tuletas meelde peaesineja Sofi Oksaneni haigestumine.

Korraldajatele tegi suurt heameelt, et konverentsi publikus oli palju noori, ÜEKNi noordelegaate ja ÜENV liikmeid. Peame väga oluliseks, et noored osalevad julgeoleku teemalistes aruteludes. Nende kätes on meie tulevik.

Link vaata konverentsi: We Stand With Ukraine – Historical & Current Perspectives

Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu täiskogu toimus 4. juunil hübriidvormis Stockholmi Eesti Majas. Esindatud olid peaaegu kõik liikmesmaad: Austraalia, Inglismaa, Kanada, Leedu, Läti, Rootsi, Saksamaa, Tsehhi, Ukraina ja USA. Puudus Venemaa esindaja. Venemaa Eesti Seltside Liidu tegevus on seiskunud mitmel põhjusel. Üheks põhjuseks on pingeline poliitiline olukord Venemaal ja hirm sattuda välisagentide nimekirja. Vaatlejatena osalesid Soome ja ÜENV.

Täiskogu alguses tutvustasid Marin Mõttus ja Kadri Linnas välisministeeriumist üleilmse eestluse tegevuskava 2022-2025 ja veebilehe ”Eestlased üle maailma” arendust. Heidy Kiviloo rääkis Eesti Instituudi tegevusest ja väljakutsetest.

Täiskogu vaatas läbi kodukorra parandused. Ettepanek muuta täiskogu mandaatide arvu – võtta suurematelt riikidelt nagu Kanada, Rootsi ja USA mandaate vähemaks ja anda väiksematele juurde, ei saanud piisavalt toetust. Eelmisel aastal tellitud analüüsis tõdesid õigusteadlased Katrin Nyman Metcalf ja Tanel Kerikmäe, et ÜEKN loojate soovi kohaselt peab olema liikmesmaade häälte arv täiskogus proportsioonaalne nende kogukondade suurusega. Kuna keskorganisatsioonide suurus, tegevus ja mõju on väga erinev, siis puudub liikmesmaadel üksmeel, kuidas hääled peaksid jagunema suurte, keskmiste ja väikeste riikide vahel.

Täiskogul jäi aga kõlama ettepanek, et uusi riike ja võrgustikke tuleks juurde kutsuda ja laiendada ÜEKN tegevust. Esmajoones tuleks arendada koostööd välismaal töötavate eesti keele õpetajate võrgustikuga. Lisaks tehti ettepanek luua ÜEKN-i juurde fond eestikeelse noortetegevuse toetamiseks.

Teatrielamust pakkusid Tallinna 22. Keskkooli õpilased etendusega “Suur minek”. Loone Otsa poolt kirjutatud lühinäidenditest “Üle seitsme mere” ja “Kutsumata külalised” oli lavastaja Eva Kalbus loonud haarava terviku. Publikus oli palju neid, kelle pered olid põgenenud 1944 Rootsi või Saksamaale ning sealt edasi Kanadasse ja USA-sse. Mitmed tundsid ära oma lähedaste põgenemise lood. Pärast etendust kohtuti noorte näitlejatega ja arutleti etenduse sisu üle.

Ülemaailmse Eesti Noortevõrgustiku noored käisid pühapäeval Stockholmi Eesti Huvikooli perepiknikul, millega lõpetati Drottningholmi pargis huvikooli 17. õppeaasta. Pärast mitut konverentsi oli mõnus nautida päikeselist ja sooja suveilma maalilises kuninglikus pargis. Samas pidasime ka lühikoolituse “Efektiivne ja kaasav organisatsiooni struktuur kui viis luua jätkusuutlikku kogukonda Rootsi Eestlaste Liidu (REL) näitel”.

Mul oli hea meel võimaluse üle jagada oma kogemusi keskorganisatsiooni juhtimisest 2013. aastast tänaseni. REL liikmesorganisatsioonide arv on minu ajal 12-lt kasvanud 30-ni, liikmete arv on stabiilne, veidi alla 2000. Rootsieestlaste 40-liikmelise Esinduskogu ehk miniparlamendi valimised iga viie aasta järel on säilinud aastast 1956 ja ajakiri “Rahvuslik Kontakt” aastast 1957, alates 2015 kakskeelsena ja uue disainiga. Esinduskogu erinevad komisjonid annavad võimaluse saadikutel tegeleda üleriigiliselt omale südamelähedaste teemadega, näit. eesti keel, noorsootöö, ajalugu ja arhiivindus, meedia ja kommunikatsioon, poliitika ja rahvusvaheline koostöö, integratsioon ja juriidilised küsimused.

Oma keskorganisatsiooni tutvustades oleme kasutanud RELi kui mesipuu kujundit. On väga tähtis, et rootsieestlastel on oma mesipuu, kus meil kui mesilastel on hea ja turvaline toimetada. Struktuur pakub stabiilsust ja tagab demokraatlikud valimised. Kui aktiivsed mesilased mesipuus on, sõltub neist endist. Iga eestlane igas Rootsi nurgas saab teha oma hääle kuuldavaks.

Kogukonna oma ajakiri “Rahvuslik Kontakt” sünnib õhinapõhises koostöös, vastutavaks väljaandjaks on REL, mitte erakätes äriühing. RELi büroo pakub tehnilist ja administratiivset tuge kõikidele liikmesorganisatsioonidele, hooliseb etniliste vähemuste keskorganisatsioonidele antava riikliku toetuse taotluse protsessi ning kommunikatsiooni eest. Kuna infovahetus ja kommunikatsioon on üheks tähtsaimaks teenuseks mesipuus, siis on kavas koostada järgmiseks Esinduskogu istungiks kommunikatsioonistrateegia. Oluline on, et kõik liikmesorganisatsioonid saavad info liikumisest kogukonna sees ja kogukonnast välja ning sisse ühtemoodi aru. Iga kommunikatsioonikanal nõuab ressursse, mida kõigil napib. Seepärast on koostöö hädavajalik.

ÜENV noortepäevade “Eestluse uus jõud” programm jätkus pühapäeva õhtul Stockholmi Eesti Majas. Kaardistati noortetegevust eri kogukondades ja arutleti ÜENV arendamist ning tehti kokkuvõtteid.

Nendes taaskohtumises oli veel midagi olulist. Tõdemus, et kui ei oleks olnud ESTO 2019 kultuuripäevi, poleks noortevõrgustikku ja paljud täna aktiivselt koos toimetavad inimesed, poleks ilmselt kunagi kohtunud. Eestikeelse noortetegevuse arendamist välismaal ei saa jätta juhuse hooleks, vaid see vajab strateegilist planeerimist ja toetamist. Rõõm on näha, et ESTO 2019, mis kandis pealkirja “Meie tulevik”, sai soodsaks kasvulavaks meie noortele ning mitmesugustele võrgustikele.

Pikk ja töine nädalavahetus Stockholmis andis kõikidele osalejatele juurde indu ja jõudu ning uusi kontakte ja suhteid, mis aitavad edasi arendada oma kohalikku tegevust ja globaalset koostööd.

SIRLE SÖÖT
Rootsi Eestlaste Liidu esimees


Read more