Subscribe Menu

Vajuta keelenuppu – Jõekäärul algas eestikeelne laager

"Loomulikult eestikeelne, kuidas siis veel?" võiks mõni lehelugeja arvata. Ja tal on õigus; Jõekääru on endiselt eestikeelne suvekodu ning esimesel nädalal ei ole mõtet muud keelt kasvatajate ja laagripersonali suudest oodata. Esimene nädal on ette nähtud lastele, kes mõistavad ja valdavad eesti keelt. 
Jõekääru lapsi kantseldav ja õpetav personal suvekodu avamise järgselt 7. heinakuu päeval 2013. Vas. juhataja Priit Parro, Kathriin Karus ja Kristiina Välik (kõik Eestist), Jaan Veenpere Massachusettsist, Lydia Van der Veen, Lauri Birkan Eestist, Martin Sarv Eestist, Liisbet Valter-Kalm, Mihkel Salusoo, Krista Vahter Eestist, Kersti-Li (Kuutan) Fischer, Markus Tralla, Kaia (Sööt) McCarthy Chicagost, Ülo Prost Ottawast, Anna-Liisa Tiitson, Kristi Paatsi ja Mari Marta Makarov (kõik Eestist). Fotolt puuduvad: Monika (Roose) Kolga, Silvi (Jaason) Kolga, Saskia Järve Eestist ja Andres Musta. (Kelle pärinemispaika ei ole mainitud on Toronto või lähikonna inimesed.) Foto: Peeter Põldre

“Loomulikult eestikeelne, kuidas siis veel?” võiks mõni lehelugeja arvata. Ja tal on õigus; Jõekääru on endiselt eestikeelne suvekodu ning esimesel nädalal ei ole mõtet muud keelt kasvatajate ja laagripersonali suudest oodata. Esimene nädal on ette nähtud lastele, kes mõistavad ja valdavad eesti keelt. 

See on tõenäoliselt kõige parem eesti keele õpikeskkond kogu Põhja-Ameerikas – kui oma perering välja jätta, aga kes elab koos 60 lõbusa pereliikmega? Praegu Jõekäärul nii elataksegi, teiste omavanustega, kellele on samuti eesti keelt õpetatud. Vaja on vajutada vaid keelenuppu, ning seda rõhutatakse ka laste omavahelises suhtluses, pannes südamele, et kui me omavahel eesti keelt ei räägi, siis kes üldse räägib? Oskajaid jääb vähemaks; väikesed keelevaldajad peavad tundma uhkust oma oskuse üle ja julgustama semusid, et keelenupu võib igaüks endale kasvatada.

Vahe tuleb suvekodus sisse alates 13. juulist – teisest nädalast. Sellest päevast kuni suvekodu neljanda nädala lõpuni oodatakse ka eesti keelt mittekõnelevaid eesti lapsi. “Muidugi eesti lapsi, keda siis veel?” võib lehelugeja mõelda. Ja ongi. Niisama keegi Jõekäärut vast üles ei leiakski, vaid ikka ühe oma perepuu oksa kaudu. Võiks isegi väita, et vanemad, kes oma lapsi Jõekäärule toovad, pidid seda omal ajal ise nautima.

(Loe pikemalt Eesti Elu 12. juuli paberlehest)

Riina Kindlam

 

Read more